Häid jõule!

Käisin reedel Risttee jõuluteenistusel. Soojad kallistused, supertoredad inimesed ja jõululaulud ehk imeline algus kodusele jõuluajale!

Toredat jõuluaega!

Teie Triini :)

Ja see meeldib ka! :)

Eelmist videot ei saanud Eestis vaadata, seega otsisin parima võimaliku! :)

Miks on mu tuba nii külm?

Täna on 14. detsember ehk 3 kuud olen elanud oma Diepenbeeki toakeses. Ainult viimased päevad on siin väga külm olnud. Kuna väljas on ka nii vihmane ja tuuline, oleks tore ju vähemalt oma toas laua taga normaalselt õppida sedasi, et ei tekiks soovi kindaid kätte panna või iga tunni tagant käia all teed tegemas.

Meil on kohale jõudnud tõeline Belgia vihm. Iga päev sajab ja lisaks on vahepeal nii-nii tuuline. Lisaks sellele, et meil see ilmakene on selline, nagu ta on, on nii palju õppida ka, et esmaspäev oli küll nii sinine kui olla sai ja mina pisikene stressipall. Nüüd on natukene parem olla juba. Ma arvan, et selle eest võib tänada minu tarka otsust nädalavahetusel natukene õppimine üle lasta ja külastada Janza Erasmuse-aegset sõbrannat Sophiat, kes nüüd Brüsselisse kolis. Ehk siis laupäev-pühapäev olen jälle Brüsselis ning loodan, et pärast seda on mul kirjutada rohkemast kui koolist ja ilmast. Selline lihtsalt mu elu praegu on. :)

3. advendi nädalavahetus

Kui ma mingi aeg tagasi kirjutasin, et mulle ei meeldi siin pühapäevad, siis selle koha pealt olen natukene meelt muutnud. Vähemalt viimastel pühapäevadel pole kohe midagi viga olnud. Võibolla on asi selles, et muu nädal on nii kiire, et üks rahulikum päev kulubki vahepeal ära või siis selles, et viimastel pühapäevadel olen ikka advendi puhul oma ühe küünlakese põlema pannud ja ma nii väga armastan küünlaid! :)

Reede õhtuse õppimise asemel veetsin palju rohkem aega all köögis, kus Dora ja Steffen piparkooke tegid. Seltskond oli mõnus ja esimeste piparkookide tegemine iga aasta on ka omamoodi samm lähemale jõuludele. Ei ole vist vaja mainida, et mul õppimisest just palju välja ei tulnud, see-eest sain aga palju naerda ja kell 12 oma tuppa tulles olin häid emotsioone täis.

Kuna reedel ma kuskile oma õppimise asjadega ei jõudnud, võtsin nõuks vähemalt laupäeval asjalik olla ja see tuli mul väga hästi välja. Jõudsin päris palju lugeda ja siis Mammu juures ühe rühmatööga tegeleda. Natukene 6 läbi tulime minu juurde, kus me sättisime end valmis jõulupeoks. Natukene oli vaja endast ikka pilte ka klõpsida...

... ja siis edasi peole! Olime põhimõtteliselt esimesed külalised. Alustasime hõõgveini tegemisega ja mina vaatasin kuidas Dora kunstlumega akende peale joonistas. Kui tavaliselt tulevad inimesed väga erinevatel aegadel, siis seekord tulid vist kõik inimesed kuskil 8 ja 9 vahel ikkagi kohale (kutse peal oli kirjas kell 8). Sõime erinevaid maiustusi (kõik olid kas midagi küpsetanud või poest ostnud) ja jõime hõõgveini. Kõht sai ikka päris täis ja mina rääkisin esimest korda pikemalt ühe Taani tüdrukuga, kellega varemalt olin ainult mõned sõnad vahetanud. Tore ju avastada veel toredaid inimesi kui rohkem kui pool Erasmust läbi juba on. Igaüks oli peole kaasa võtnud ka kingituse väärtusega 5 eurot, mis ühe mängu käigus ära jagati. Umbes pooled kingitused olid mõistlikud ja teine pool olid mingid mõttetused. Minul nii hästi ei läinud ja mina oma kingitusega rahule ei jäänud, aga pole hullu. Teen endale mõni päev ise mõne kingi veel. :D Kuskil 2 paiku läksid aga väga paljud inimesed juba koju. Paljudel oli täna vaja veel kooliasju teha ja seega pika pidu ei olnudki. Mina olin kuskil 3ni, aga siis sai väsimus minustki võitu. Ma arvan, et ma ootasin peost liiga palju. Tegelikult oli tore... aga ma arvan, et meil on olnud vahvamaid pidusid/ istumisi.

Täna olen olnud kodune. Õppinud ja rääkinud erinevate inimestega (Greete, vennaraas, emps). Rahulik päev. Olen valmis vastu astuma uuele koolinädalale. :)

Meie Erasmuse lugu?!

Või vähemalt lugu, mis aastate pärast seostub küll ainult siin veedetud ajaga! :D

Meeldib. Meeldib. Meeldib.

Eelmine aasta võitis see lugu minu südame ja seegi aasta on juba päris mitu korda minu toas mänginud! :)

Jälle on koolinädal läbi saanud...

....ja saab pühendada ka nädalavahetuse õppimisele. Oki, natukene oli nali, aga natukene ka mitte. Tegelikult on jätkuvalt palju asju teha ja homme on veel õhtul jõulupidu ka, aga jõulupidu ma ootan. Lihtsalt loodan, et olen täna õhtul ja homme enne pidu piisavalt tubli, et mõni asi tehtud ka saaks. Aga vaba aega on tõesti vähe ja ma enam tervet nädalat kokkuvõtvaid positusi lubada ei saa, seega proovin mitme lühemaga hakkama saada.

Nagu ma juba mainisin, sain esmaspäeval autoga poodi. Tavaliselt käin rattaga poes ja seega ei saa korraga endale nii palju asju kokku osta, aga seekord kulutasin küll päris palju raha, aga süüa on nüüd päris pikaks ajaks (puuvilju ja värskeid asju peab ehk varsti jälle ostma minema, aga muus mõttes on tip-top). Erinevaid jooke sai ka auto peale päris hea kogus:

Teisipäeval läksin jälle 9ks kooli nagu peaaegu iga päev viimasel ajal (õnneks küll mitte täna!) ja õhtul olin kodune. Teisipäeva tegid rõõmsaks 2 kommi minu köögikapis, mille Sinterklaas sinna oli jätnud! :)

Kolmapäeval olin terve pika päeva koolis ehk 9st 17ni. Õhtul olin natukene asjalik ka, kuna neljapäevaks oli vaja jälle kuskil 40 lk materjali lugeda, aga kuskil poole 11 paiku läksin Jacky juurde. Juttu jätkus nii kauaks, et koju sain vist kuskil poole 3 paiku. Tegime muffineid (tegelikult Jacky tegi) ja rääkisime maailma asjadest. Kohe tõesti väga mõnus oli!

Neljapäeval sain alles 8.45 voodist üles ja kell 9 hakkas loeng. Jäin küll 5 minutit vähemalt hiljaks, aga põhimõtteliselt ikkagi jõudsin. Pärast kooli ehk sisi lõuna ajal käisin Hasseltis shoppamas. Jälle. :) Sain endale kõrvarõngad ja käeketi. Need on täpselt sellised asjad, et vaja otseselt pole, aga nii hakkasid meeldima! :) Endale peab ka ju vahepeal kinke tegema. Õhtul 6 paiku otsustasin veel kooli õppima minna. Nimelt mu Windowsi poole peale mul kodus internetti pole (pikk ja keeruline seletada, aga põhiline on, et pole...) Aga meie koolis on wifi täiesti jube! Pidevalt katkes ära ja oluliselt ma kuhugi oma asjadega ei jõudnud (kuigi ajaliselt olin koolis 2 tundi). Väntasin aga hullu tuulega uuesti koju.

Üldse on viimased päevad olnud vihmased ja tuulised ja külmad.... vahepeal on ikka päikest ka, aga siis tavaliselt on ka ikka tuul. Olen kahel ööl ärganud selle peale üles, et nii kõvasti sajab ja katuseaknaga on seda nii superhästi kuulda.... Minu jaoks on see igal juhul natukene häiriv, mõni teine inimene magaks kindlasti rahuliku südamega ega saaks midagi aru. Muidugi olen ma väga õnnelik selle üle, et päevasel ajal olen siiski enamasti pääsenud vihmast ja alguses räägiti meile ikka pidevalt, et Belgias sajab HÄSTI palju. Joongi siin palju teed ja proovin mitte haigeks jääda (pisike nohu on, aga muidu on korras). Tahaks, et mu tuba olen natukene soojem, aga alati on võimalus veel rohkem teed juua või rohkem riideid selga panna....

Täna ehk siis reedel sain magada nii kaua kui tahtsin, kuigi täna oli üks nendest öödest, kus natukene 2 läbi ärkasin vihma peale üles ja hommikul selle peale kui Katrien ukse kinni pani... Jäin uuesti magama ja nägin isegi und. Hea uni oli. Nii hea kohe, et nukker oli, et Colly hommikul mulle padja pealt vastu ei vaadanud oma säravate/armastavate silmadega...

Pärastlõunast kuni kella 17ni oli kool ja nüüd kirjutangi seda blogi. Täna ma lihtsalt pean kas lugema või mõne rühmatöö või kodutööga tegema, seega olen jällegi kodune. Aga paljudel teistel erasmuslastel on ka praegu palju teha, kõik viimased kodutööd, ettekanded jnejne. Seega ma ei tunne ennast selle õppimiskoorma all üldse üksinda. Vb olen ma kohati kohusetundlikum kui mõni teine või nõuan endalt paremaid tulemusi kui lihtsalt läbi saamine ja mõnikord see teeb asja keerulisemaks, aga ma tõesti tahan asjadest ka aru saada ja uusi teadmisi omandada, mitte lihtsalt kõik kuidagi tehtud saada. Pealegi pole mõtet õnnetu olla, et täna kuhugi ei lähe, homme õhtul on PIDU! :)

6. detsember

Täna käis Sinterklaas ja tõi kommi... tähendab jättis kommid minu köögikappi, aga peamine on, et ta käis! Olen vist hea laps olnud. :)

Detsembrikuu esimene esmaspäev

Jälle üks kiire nädal on läbi. Nädala sees olin hõivatud kõikvõimalike erinevate kooliasjadega ja nädalavahetus läks lihtsalt seekord nii kiiresti.

Kui esmaspäeva päevane aeg läks väga mõnusalt, siis õhtu sisustas kodutööga tegelemine. Tegemist oli rühmatööga ja arvan, et saime ilusti hakkama. Aga natukene viimase hetke peale jäi ikkagi.

Teisipäeval oli jällegi 9st 17ni koolipäev, kusjuures terve päev oli üks ja seesama loeng. Tüütu meile ja ega see õppejõule ka ei meeldi. Saime kuskil 10 minutit enne loengu lõppu ära, kuna me olime üsna väsinud nägudega juba. :D Ruttu-ruttu koju, kus hakkas suurem maaldemine järgmise kodutööga. Jällegi rühmatöö, aga midagi väga mõistlikku sealt ühe küsimuse vastuseks me lõpuks ei saanudki...eks me midagi ikka kirjutasime, aga eks paistab, mis sellest täpselt saab. igal juhul sellega sai ühele poole alles pärast südaööd ja seega midagi huvitavat teha ei jõudnud.

Kolmapäev oli samamoodi pikk koolipäev, aga mina tegin endal selle poole lühemaks. Nimelt käisin esimese loengu ajal 3 korda väljas nuuskamas ja aevastamas ja tundsin, et ei suuda veel 3 tundi koolis passida oma nohuga ja teisi häirida, seega läksin kiirelt poodi (kuna taskurätikud olid otsas) ja seejärel koju järgmist kodutööd (ka rühmatöö+individuaalne lugemine) uurima. Kokkuvõttes läks nagu teisipäevalgi, et magama sain alles 1 paiku. Aga rühmatööga ma arvan, et saime hästi hakkama. Loodan, et tagasiside on positiivne.

Neljapäeval oli õnneks ainult 1 loeng... see küll hommiku poole ja väsinud andis päris mõnusalt tunda, aga elasin üle. Lisaks nohu oli juba järele andnud ja see oli väga tore. Et kõik kodutööd said ikkagi ilusti esitatud, siis rääkisin juba päeval Jackyle, et tahan midagi teha (aga mitte päris kluppi või tantsima, kuna selleks poleks mul jaksu juba puhtalt oma väikse nohu tõttu olnud). Igal juhul kuskil 10 paiku kogunesime Robi juures, kus aeg läks nii kiiresti, et kui teised lõpuks peole hakkasid minema (peopaik asus kohe Robi maja lähedal), nägime juba inimesi, kes peolt koju tulid. Kell oli kuskil pool 3. Mina peole ei läinud, tulin koju, aga enne päris tuppa tulemist rääkisin ühe Austria poisiga maja ees veel juttu. Päris koju sain 3 paiku. Aga lihtsalt nii väga tore õhtu oli!

Reedel sain küll magada peaaegu nii kaua kui tahtsin, aga pärastlõunal oli ikkagi kool. Ja ega ma ikka korralikult välja ei puhanud koolnädalast ja neljapäevasest koosviibimisest, seega loeng oli ikka väga unine. Mammu näost oli näha, et ta oli minuga täpselt samal lainepikkusel :D. Reede õhtul seega ma olin tõesti kodune. Hea on ka vahepeal niisama olla... ja nautida hetke. Vähemalt oli üle pika aja päikseline ilm ja mul oli väga hea meel just teiste erasmuslaste pärast, kes olid võtnud plaani minna Brüsseli jõuluturgu vaatama (mina ja Mammu olime koolis, aga teisalt me poleks vast läinud ka siis kui me oleks vabad olnud, kuna meid ootab Brüsseli jõuluturg natukene vähem kui 2 nädala pärast!)

Laupäeval hommikul üles ärgates olin sunnitud tõdema, et päris kõvasti sajab vihma. Olime tegelikult natukene reede õhtul teinud Mammuga plaane nädalavahetuseks ja laupäevaks oligi siis plaan käia ratastega kaugema toidupoes, aga päris hullu vihmaga on ka natuke jama sinna minna... ega me päris suhkrust jah pole, aga mina ei olnud kindlasti huvitatud rohkem külma saamisest. Õnneks kella 12 paiku ainult tibutas ja võtsime teekonna ikkagi ette. Kui mina kujutasin oma õhtut ette vaikselt kodutööde kallal pusides, siis tegelikkuses läks kõik teisiti. Kui ühel hetkel oli veel plaan minna Mammu poole filmi vaatama, siis teisel hetkel pakkus Steffen välja, et võiks temaga autoga Hasseltisse minna jõuluturule. Mulle eelmine kord (siis kui me uisutamas käisime meeldis seal nii väga, et ma olin kohe nõus!) Ja tegelikult enne Hasseltisse minekut jõime all köögis hõõgveini ja sõime Dora küpsetatud pirukat. Mina sattusin lihtsalt olema õigel ajal õiges kohas, sest ega keegi mind eraldi veini jooma ja pirukat sööma ei kutsunud, aga kui ma alla uurima läksin, mis nad köögis jutustasid, siis enam keelduda ju ei lasta. Ja ma ei lasknud endale mitu korda pakkuda. Hasseltis jõime veel 2 hõõgveini ja siis kodu poole tagasi. Aga ma olin koju jõudes õhtuga lihtsalt nii rahul.

Pühapäevad on siin alati vaiksed ja rahulikud. Polnud ka see pühapäev erinev. Kodustele toimetustele (pesu pesemine, koristamine) lisaks käisin Mammu pool pannkooke küpsetamas ja natukene lugesin koolimaterjale. Millegi pärast olen ma pigem öösel õppija tüüpi ehk siis kui kell sai 2, siis mina tegin koduseid ülesandeid. Ja tegelikult võin peaaegu ausalt tunnistada, et korralikult õppimisega hakkasingi tegelema alles 10 paiku õhtul...enne ka natukene lugesin, aga raske oli süveneda kuidagi. Kui korra mõtlesin magama minna kuskil 1 paiku, siis sellel hetkel oli hull vihm ja ma siiamaani pole harjunud kuidas vihm katuseakna vastu peksab, seega lükkasin magamamineku aega edasi. Kella 2-ks oli vihm järgi jäänud ja kuskil poole 3ks ma küll magasin juba. Kell 5 ärkasin aga selle peale üles, et täiega sadas ja tänu mu aknale oli seda lihtsalt nüü hästi kuulda.

Täna oli üsna raske üles saada, kuna olin enda kohta kaua üleval olnud pluss ärkasin ju veel öösel ka korra üles. Minu suureks rõõmuks oli vähemalt päike väljas. Sedasi ma võin isegi öise vihmasaju välja kannatada kui tean, et hommikul ja päeval on ilm ilus... Aga äratuskell oli kell 9, mida ma korduvalt edasi lükkasin. Natukene pool 10 läbi sain siiski voodist välja, kiire hommikusöök ja siis Hasseltisse shoppama. Enne käisin veel rattaparandusest läbi, kuna mu rattatuli JÄLLE ei tööta. Nagu püsiklient seal juba. Õnneks vist sai korda ja maksma ei pidanud midagi. Nagu juba tavaks saanud, seadsime Mammuga esimesena sammud H&M poole ja tühjade kätega ei väljunud me sealt kumbki. Pärast käisime veel minu lemmik ehetepoes ja seekord soetasin endale ühe ülinunnu kaelaketi! Mõnes poes käisime veel ja siis võtsime tänava pealt ühe vahvli. No see on tõesti vist parim vahvel, mida ma siin söönud olen. Magus ja pehme ja soe ja isegi ilma mingi muu jandita oli see väga hea lihtsalt! Tänaste plaanide kohta veel nii palju, et suuri plaane polegi. Kuskil 5 paiku saan autoga poodi ehk ostan suuremas koguses vett ja mahla ja siis mingi hetk võiks õppimistuhin ka peale tulla, sest tegelikult oleks vaja ikka õppida ka täna.

Eks paistab, mis praegune nädal veel toob, aga vähemalt laupäeval on meil erasmulastega xmas party! :) Jejjeee!

Winterland

Tegelikult see on ainult väike vihje, millest järgmises pikemas postituses juttu tuleb. Proovin end esmaspäeval kokku võtta ja nädala jagu tegemisi kirja jällegi panna. Lihtsalt see pilt oli nii tore ja see õhtu oli ka nii tore, et vajas kohest ülestähendamist! :)

Jätkuvalt hea! :)

1. detsembri rõõmud

*Koos uue kuuga võin julgemalt jälle internetti, peamiselt skype kasutada, kuna minu jaoks hakkab internetipiirgang jälle nullist jooksma! :)

*Viiutajad (http://viiutajad.blogspot.com/) lubavad iga päev (detsembrikuu jooksul) blogisse midagi uut kirjutada.

*Homme pole konkreetselt ühegi koduse töö tähtaeg, mis tähendab, et täna õhtul ei pea täiega õppima + kool on homme alles pärastlõunal, mitte 9st nagu viimased 3 päeva. :)

*Nohu on juba natukene vähemaks jäänud ja kurk pole peaaegu üldse valus.

28.11.2011

Täna saab Belgias oldud 3 kuud. Ehk siis juba rohkem kui pool Erasmust on läbi. Lubasin küll juba nädalavahetusel midagi postitada, aga olin hõivatud muude meeldivate ja vähem meeldivate (õppimine, koristamine) tegevustega. Pooleli jäin igal juhul selle koha peal, kus lubasin Brüsseli tripist (19.11.2011) rääkida. Muidugi ligi 10 päeva hiljem ei ole kõik enam meeles, aga eks need faktid, mis meelde jäävad ongi olulisemad.

Laupäevaks oli äratuskell sätitud 7.15 peale. Mis on minu jaoks vara. Siinoldud aja jooksul olen ainult paar korda vist pidanud nii vara ärkama. Kahjuks olin sunnitud aga ärkama tervenisti pool tundi enne oma äratuskella ehk siis kui hakkas kostuma kuskilt koputamine... kes täpselt koputas, ei saanud ma suure une tõttu alguses arugi. Igal juhul kui minu uksele ka koputama tuldi, selgus, et keegi kallis autoomanik oli parkinud maja kõrval asuva sissesõidu tee peale ja Anjal (belglane) oli vaja tööle minna, aga ta ei pääsenud oma autoga maja tagant välja. Me kõik arvasime, et see on Katrieni auto, aga Katrieni ennast me üles ei suutnud ajada (päris hea unega peab vist olema...mina kuulsin koputamist juba siis kui isegi minu ukse taha polnud keegi tulnud). Et aga Anjal oli vaja tõesti tööle minna, kutsus ta politsei, kes tegi arvatavasti siis kindlaks, et tegemist on tõesti Katrieni autoga ja tulid lammutasid ka natukene Katrieni ukse taga. Lõpuks ärkas Katrien ka üles, ajas auto teise kohta ja asi oligi korras. Õnneks oli tegemist just päevaga, mil enam-vähem meil kõikidel oligi vaja vara ärgata, muidu ma oleks küll natuke kuri olnud. 8.15 oli väljasõit kooli juures. Paljud vaatamisväärused vaatasime ära bussiaknast ja kesklinnas käisime natuke jala ringi. Kui see oleks mul esimene Brüsseli külastus, siis poleks vist suuremat muljet jätnud. Minu jaoks uued kohad oli Parlamentarium, kus sain endale valida eestikelse giidi ja Atomium. Kui meile vaba aeg anti, otsisin üles ka peamise shoppingu tänava, et kui järgmine kord Brüsselisse minna, siis juba tean, kuhu sammud seada. :D Aga kokkuvõttes oli meil väga tore... ekskursioon ise meenutas mulle klassiekskursiooni, aga eks tavaliselt need klassiekskursioonid ongi toredad olnud seltskonna pärast! :) Kui me juba Diepenbeekis tagasi olime, olid kõik üsnagi väsinud, samas paljudel tekkis mõte, et õhtul peaks veel midagi tegema. Sai otsustatud, et õhtul koguneme sakslaste chillmismajakeses. :) Sellega sai laupäev läbi.

Pühapäev endaga midagi uut ja põnevat ei toonud. Natuke õppimist, natuke koristamist ja niisama olemist.

Esmaspäevaga algas minu jaoks ainus koolinädal, mil mul on loengud esmaspäevast reedeni (täna on ka esmaspäev, aga minu jaoks täiesti koolivaba!:)). Esmaspäeval sain kirja siinse koordinaatori käest, et mul on vaja mingi viimane õppeleping allkirjastada. Ma ei saa ausalt aru, palju ma neid siin allkirjastan, aga jah. Enne allkirja kirjutamist märkasin aga, et seal on ikkagi kirjas see üks aine, millest ma juba ammu loobusin. Sellepeale ütlest ta mulle, et ma pean selle sealt maha tõmbama ja ühe teise tüübi allkirja sinna maha tõmmatud koha juurde võtma. Kusjuures see tüüp, kelle allkirja mul vaja oli, on see, keda ma ajasin ka siis taga kui ma ühest ainest loobuda tahtsin ja lõpuks mul teda tabada ei õnnestunudki ja sain hoopis ühe teise tüübi käest allkirja. Hull mässamine igal juhul ja selleks ajaks kui ma sain allkirjad kätte, oli muidugi koordinaatori tööpäev lõppenud. Otsustasin siis selle järgmine päev tagasi viia. Kusjuures kodus veel avastasin, et teised tähtsamad tegelased olid selle siin allkirjastanud juba 12.10, ei saa mina aru, miks see dokument minu kätte nii hilja jõudis kui ometigi see niiiii vajalik on! Muidu oli üsnagi tüüpiline esmaspäev, aga õhtul kutsus Jacky mind enda poole. Mida teeksite teile, kui kell 23 läbi öeldakse teile, et natukese aja pärast võite külla minna? No mina esimese hooga mõtlesin, et ei viitsi küll. Aga kuna ma tahtsin Jacky käest pilte ja samas ei viitsinud kodus ka istuda, läksingi. Heast plaanist koju tulla hiljemalt kell 1 ei tulnud midagi välja. Nimelt teisipäeval oli mul kool 9st 17ni (kusjuures terve päev üks ja seesama aine) ja oleks tahtnud natuke kauem magada.

Teisipäeva hommikul mõltesin natuke liiga palju oma neljakäpalise sõbra peale, aga enne kui ma väga kurvaks jäin, sain ühe hea kirja, mis tuju kohe paremaks tegi. See on see, hea ja halb käsikäes, millest ma eelmine postitus kirjutasin... Lisaks läksin viisin siis siinsele Erasmuse koordinaatorile allkirjadega paberi tagasi, mille peale ta teatas mulle üldse, et tegelt on ikka vaja uus dokument teha siis mult uuesti allkiri küsida. No ma tõesti aru ei saa, kas ta seda esmaspäeval poleks võinud teada, et ma poleks pidanud mingit allkirja taga ajama... See paberimajandus on siin kohati nii tüütu, aga noh, väidetavalt pidi see viimane asi olema (kuigi kui ma ainest loobusin, siis ka uurisin, kas kõik dokumendid on korras ja tegelikult selleks ajaks oli neil endal see nö viimane õppeleping allkirjastatud, lihtsalt minult sel ajal keegi allkirja ei küsinud....no sa siis nendest aru).

Kolmapäev oli ka üks nendest 9st 17ni koolipäevadest. Ikka väsitab ära ka, eriti kuna pole harjunudki väga koolis käima (siiani on siin mul kooli suhtes enam-vähem rahulik olnud). Kolmapäeva õhtul aga läksime uisutama. 6 euro eest saime uisud 2ks tunniks ja 3 kupongi jookide jaoks. Suheliselt hea diil minu meelest ja uisutada on mulle alati meeldinud. Meie üllatuseks oli ilm ka täitsa soe, et Hasseltisse kannatas ilusti rattaga sõita. :) No nii-nii tore õhtu oli! Aga tagasitulles avastasin, et mu esiratta kumm on väga tühi. Sõitsin koju ära (vahepeal natuke kõndisin) ja eks selega vb retsisin veel ratast, aga päris 6km ka südaöösel üksi ei tahaks jalutada... See rattajama rikkus küll ikka natuke tuju ära (veel inspiratsiooni eelmiseks postituseks).

Neljapäeval tahtsin siis rattaga kooli ka veel sõita ja siis selle parandusse viia, aga hommikuks oli kumm nii tühi, et sain aint ratas käe kõrval kooli jalutada. Õnneks sain tüübid (rattaparandusest) nõusse, et nad kelle 3ks mu ratta üle vaatavad, et siis ma ei pea jala koju minema :D. Rattaparanduse lõbu läks mulle kokku maksma 11.50.... ise ma selle ära lõhkusin, aga kahju oli ikkagi rahast. :(Loodan, et nii pea ei pea uuesti minema. :D Praegu olen 2 nädala jooksul juba 2 korda käinud.

Reede oli jällegi koolipäev. Õhtul aga kogunesime Mammu juurde. Õigemini meid oli alguses ainult 4, kuna osa inimesi, keda oleks ka hea meelega kutsunud, olid üldse Pariisis ja mõnel olid muud tegemised. Steffen ühines meiega natuke hiljem. Igal juhul oli plaanis proovida Eesti õllesid. Ei ole ju mina ka Eestis suur õllesõber, seega oli minulegi huvitav täitsa. :D Reede õhtul tekkis ka plaan järgmine päev ehk siis luapäeval 26.11.2011 minna Luksemburgi. Vaatamata sellele, et start pidi olema natuke pärast kaheksat, venis meil reede õhtu ikkagi üsna pikale ja magama ma sain kuskil kahe paiku.

Laupäeva hommikul asusime 5kesi Steffeni autoga Luksemburgi poole teele.... Steffen ja 4 naist ehk mina, Mammu, Dora ja Marion. Juba autosõit kujunes väga rõõmsas meeleolus ja üks nali tuli teise järel. Sedasi läksid need rohkem kui 2 tundi autosõitu üsna kiiresti. Steffen oli eelnevalt uurinud, kus võiks olla odavam parkida. Nimelt oli ta leidnud mingi koha, kus interneti andmetel oli parkimine 1.50, kohapeal aga avastasime, et on hoopis 0.80. Kui aga parkimisautomaat keeldus meie münte vastu võtmast ja me uurisime, milles probleem, siis tuli välja, et laupäeviti oli seal vähemalt parkimini tasuta. :D Sobib. Luksemburg jättis mulle väga hea mulje. Lõpuks oli muidugi üsna külm, kuna me enamuse päevast veetsime väljas, aga selle vastu aitas hea soe hõõgvein jõuluturul. Ei hakkagi pikemalt kirjutama, kus me täpselt käisime...vaadake parem pilte. :D

Tänane hommik algas toidupoes käiguga, seejärel lõuna paiku oli meil homse rühmatöö asjus rühmaga kokkusaamine ja pärast seda sõitsime Mammuga Hasseltisse plaaniga shopata natukene. Mõlemad saime endale üks kuni mitu ilusat ja uut asja. Õhtul kodus ootasid hunnik kodutöid, aga tuju on neid tehes ikkagi hea, sest päev on korda läinud. :)

Olen natukene külmetanud (nohu ja kurk valus), aga tegelen enda ravimisega. Olge terved ja tublid seal tormisel Eestimaal! :)

Praegu on nii, et kui kõik on korras, siis läheb midagi valesti (või ma lihtsalt mõtlen üle) ja kui kõik tundub juba väga valesti, siis hakkab kuskilt otsast jälle paremuse poole minema (eks ta tavaliselt elus ongi nii, aga mul on tunne, et muutused ühest äärmusest teise on eriti kiired). Seoses sellega olen tähendanud ka tujude kõikumist ühest äärmusest teise ehk rõõmus Triini vs õnnetu Triini. Praegu pikemalt kirjutada ei viitsi/ei saa, aga ehk võtan selleks aja nädalavahetusel ja proovin kirja panna nii palju kui meeles! :)

Kui 2 kuud Diepenbeekis on täis saanud...

Et ei tekiks liiga pikka pausi postituste vahel, teen jälle väikse vahekokkuvõtte. Kahjuks pole ma nii osav, et edasi anda kõiki emotsioone ja seega endal tagantjärgi lugedes on ka mõnikord tunne, et kohati tegelen lihtsalt päevade kirjeldamisega. Pooleli seda blogi asja ka jätta ei taha, sest tegelikult on päris vahva isegi tagantjärgi oma tegemistest lugeda (olgugi, et mõni osavam kirjutaja teeks seda kindlasti palju huvitavamalt).

Selle nädala alguses (esmaspäeval) sai minu jaoks 2 kuud Diepenbeekis täis ja see on siin elatud aja jooksul vist kõige halvem päev üldse. Juba hommikul ärgates ei olnud tunne õige. Millegipärast tabasin end jällegi liiga palju mõtlemast kodu ja Colly peale, mis aga kokkuvõttes tekitas minus lihtsalt jubeda igatsuse. Hea on see, et kuigi emps arvab, et Colly on meil vahepeal nukker, et palju üksi peab kodus olema, on ta vähemalt on 11 eluaasta kohta väga kõbus! :) Päeva natukene paremaks aitasid teha viiutajad ja ühe konkreetse viiutaja kirjake, aga midagi jäi ikkagi sisemuses pitsitama... Lisaks sellele suutsin esmaspäeval rattaga kooli sõites kukkuda. Ja ikka üsna korralikult... selles mõttes, et üks hetk sõitsin ja teine hetk olin pikali maas. Kannatada sai ratta lenkstang, mis oli ühe külje peale pöördnud ja minu vasaku jala sääremari. Aga ma tean, et oleks võinud palju hullemini kukkuda, aga õnneks oli kiirus väike ja samas riideid palju seljas. Seega, mingil määral saab seda lugeda ka õnnelikuks õnnetuseks. Igal juhul viisin ratta kohe ka VEDO-sse parandusse ja ise läksin loengusse. Muidugi loengusse minnes ei olnud ma kuigi õnnelik, ikkagi väike ehmatus ja samas tundsin, et jalg läheb mõnusalt paiste, aga loengut üle lasta ma ka ei tahtnud. Igal juhul olen paar korda käinud esmaspäeviti stepaeroobikas, mis on üks vähestest tasuta trennidest ja oleks ka see esmaspäev läinud, aga ma ei saanud korralikult kõndidagi (ja koolist pidin just nimelt koju kõndima, kuna ratas oli paranduses, aga ega rattaga sõita poleks ka arvatavasti parem olnud...) nii, et valus poleks olnud, mis siis veel trennist. Ega õhtu endaga muud positiivset ei toonud, kui mõned head skype ja msni vestlused, aga ega needki oluliselt mu santi enesetunnet tol päeval parandada ei suutnud.

Teisipäeval oli vaja 9ks kooli minna ja öösel sain magada küllaltki halvasti. Kuna ma olen harjunud magama külje peal, samuti ma hea meelega keeran enda vahepeal ühelt küljelt teisele küljele, siis fakt, et ma vasaku külje peal magada ei saanud, oli üsnagi häiriv. Kooli läksin jala, kuna ratas jäi ööseks parandusse. Vaatamata oma unisusele ja tõsiasjale, et väljas üsna külm, oli kõik nii ilus! Päike paistis ja härmatis oli igal pool. Super ilusaid pilte oleks kindlasti saanud tollel hommikul teha. Igal juhul tuju läks paremaks. Pärast loengut läksin uurisin, kas ratas on korras ja kas ma selle eest ka midagi maksma pean (otseselt parandus on tasuta, aga kui mingeid juppe on vaja vahetada, siis need jupid peab kinni maksma). Mul läks õnneks ja mu ratas oli korras ja maksma ka ei pidanud (ja kuna mu ratta tuli pole ka juba vist mitu nädalat korralikult töötanud, lasin selle ka korda teha, aga just selle paranduse juures ma mõtlesin, et äkki peab mingi jupi asendama uue vastu). Teisipäeva õhtu olin kodune, midagi uut ja põnevat päev enam ei pakkunud ja lõpuks leidsin end ikkagi oma toast omi mõtteid mõtlemas (nii paremaid kui halvemaid, aga nii see elu juba on). Ja juba ma valetan! Teisipäeval oli ju Eesti-Iirimaa mäng. Mängu ma interneti piirangute tõttu internetist ei tahtnud vaadata, selle asemel rääkisin empsiga skypes, kust tagant kuulsin ka mängu ja vahepeal emps rääkis, mis toimub.

Tagantjärgi ei tulegi kolmapäeva kohta midagi meelde. Isegi koolis ma ei käinud. Juhu siis midagi põnevat ei toimunud, muidu oleks ju meeles!

Neljapäeva hommik algas minu jaoks sellega, et Mammu ütles, et meie loeng jääb ära, kuna õppejõud on haige. Mammu seisukohalt mul oli hea meel, kuna tal on jälle jube köha, aga minu jaoks on koolis käimine vähemalt mingigi põhjus kodust välja minemiseks. :) Aga kokkuvõttes polnud hullu, juba päev varem ehk kolmapäeval oli paika pandud, et teeme enne kooli Mammu juures süüa (kuna loeng jäi ära, siis lihtsalt ei pidanud aja peale mõtlema). Samuti olin võtnud nõuks õhtul teiste erasmuslastega välja minna (tegelikult juba kolmapäeva õhtul tegelesin sellega, et uurisin, mis plaanid teistel on). Et nädala algus erinevatel põhjustel ei olnud mulle positiivseid emotsioone andnud, oli mul seda tõsiselt vaja. Igal juhul natukene pool 10 läbi läksin Jacky juurde, kus ma olin esimesena kohal (hahhaa! ilmselgelt ma olin nii tüdinenud kodus passimisest). Vaikselt tuli teisigi juurde ja rääkisime juttu, naersime, jõime veini. Super-super. Mingi hetk avastas Jacky, et saab vajadusel minuga saksa keeles rääkida (kui ei taha, et teised täpselt aru saavad...vb natuke ebaviisakas, aga paar korda oli vaja noh! :D). Ja mul pole ausalt midagi selle vastu, kui saan oma saksa keele oskuse proovile panna. Kell 1 suundusime edasi suurema peo poole. Mina polnud veel Jacky juures ratta peale istudes ka kindel, kas keeran tee peal kodutänavasse või sõidan kooli juures asvuvasse Fitlinki, kus pidu toimus. Õnneks Jacky ja Kosta suutsid mu ära rääkida, et peab ikka peole minema. Kusjuures meie seltskonnast olimegi aint meie kolm, kes peole läksid. Pilet oli 6 eurot+riidehoid 1 euro. Seega väga odav lõbu pole, aga mõnikord võib lubada ja tantsida oli ülitore ja ma arvan, et Jacky fotokaga sai jälle 100 jubedat peopilti tehtud. :D Mina väga kaua vastu ei pidanud. Pool 4 olin igal juhul kodus, aga terve selle aja, mis me Fitlinkis olime, me ainult tantsisime ja tagantjärgi mõeldes ma arvan, et oli õige otsus ikka peole ka minna. :)

Tänane päev ehk reede on meil jällegi täitsa koolivaba. Aga see on ka viimane koolivaba reede. Edaspidi saab see lõbu läbi, siis on 4-5 päeva nädalas kooli ja mõni päev lausa 9st 17ni. Aga tänasest rääkides, ärkasin ma üles 10 paiku, natukene tegelesin üles ärkamisega ja käisin vaatasin oma ratta üle, kuna pärast pidu koju sõites oli tunne, et ratta kett käib kuhugi vastu, mis tekitas sellise heli nagu ma oleks traktoriga sõitnud. Oletus oli õige ja osavate kätega nagu ma olen, sain selle juba korda ka tehtud! Miks ma aga ratast kontrollimas käisin, oli just sellepärast, et tahtsin poodi minna, aga päris imelik on sõita, kui ratas koliseb jubedasti ja kui ma ise poleks aru saanud, milles probleem, siis oleks pidanud hoopis jälle VEDO-sse sõitma! Seega võtsin seljakoti ja käisin poes ära. Kuna viimati käisin toidupoes laupäeval, siis olid nii paljud asjad otsa saanud, et täitsa jube. Et liiga palju asju on keeruline poest koju vedada kui samal ajal vaja rattaga sõita ja samas rahalised võimalused olid ka piiratud (mul oli enam-vähem täpselt 15 eurot), siis pidi poes hoolikalt kaaluma, mida vaja on ja mille ostmise ja järgmiseks korraks jätan kui ka pidevalt peast arvutamisega tegelema. Kassas lõi ette summa 14.70, seega sain arve kesti tasutud ja piinlikku olurkoda ka ei jäänud. Pärastlõuna olen sisustanud koolitööga, täpsemalt ühe rühmatööga, mis haaras mu enda valdusesse täitsa mitmeks tunniks. Samuti jutustasin natukene Emily ja Keidiga skypes. Natukene pusin veel selle rühmatöö kallal ja siis lähen juba Mammu poole, kus täna peaks valmima üks imehea kartuli-hakklihavorm. Õhtu veedan kodus, kuna väsinud on sees ja samuti oleks veel täna vaja tegeleda selle sama rühmatööga kui ka lugeda esmaspäevaks.

Nagu kunagi sai välja öeldud, on 19ndal ehk siis homme meil koolitripp Brüsselisse. Arvan, et see väärib eraldi postitust koos piltide ja jutuga ehk siis siinkohal lõpetan. Ei usu, et täna enam midagi nii põnevat juhtub, et vaja blogisse kirja panna.

Miss my best friend

Päris hea. Väga õigel hetkel leidsin väga õige pildi facebookist. :)

Tõesti igatsen oma neljakäpalist sõpra viimastel päevadel ja teda ehk rohkem kui oma teisi pereliikmeid või sõpru, kellega on võimalik ka interneti keskkonnas suhelda... Aga ta ootab mind kodus ja proovin sellest igatsusest üle olla! :)

Järjekordne pühapäev

Et pühapäeviti siin suurt midagi peale õppimise, koristamise ja pesu pesemise teha ei ole ehk siis kodust välja väga ei satu, jätsin teadlikult järjekordse postituse just tänaseks (natukenegi vaheldust asjalik olemisele).

Reedel sai ära külastatud järjekordne linnakene Belgias- Brugge! Äratus oli juba 6.30, kuna tahtsin teha võikud endale kaasa ja oli vaja jõuda 7.50 rongi peale (arvestasin, et 7.30 võiks majast ikka juba väljas olla). Brugges sain natukese ootamise järel kokku ka Mammu ja ta venematega, kes olid sinna sõitnud Brüsselist, kus nad kellgi tuttava juures öömaja olid saanud üheks ööks. Brugge on ilus ja pisikene linn. Kahjuks ilm ei olnud kõige parem...vihma küll ei sadanud, aga pilves oli ja külm oli ka (sellepärast sai endale näiteks paksemad kindad sealt ostetud! :)) Kahjuks pilte sai seekord vähe, sest fotoka patareid otsustasid tühjaks saada ja ei hakanud uusi ka ostma (ühes poes küsiti näiteks 4 patarei eest üle 8 euro... no mina tõesti selle raha eest ei raatsinud osta).

Bruggest sain 17.35 rongi peale, mis oli rahvast nii täis, et kuni järgmise peatuseni (20-30 minutit) pidin lihtsalt püsti seisma. Pärast mitme tunnist linna peal jalutamist olid jalad ikka nii väsinud, et kui ma selleks ajaks poleks istuma saanud, oleks ilmselt sinna samma vahekäiku maha istunud. Päris koju ja sooja jõudsin kuskil pool 9. Kodus ootas mind meie maja rahvas koos igast küpsetistega. Nimelt oli meil nö oma maja pidu, kus kõik tegid ise midagi süüa (soovitatavalt oma riigi köögist midagi). Poole 11 paiku läksime laiali ehk Marion ja Elise Marioni kahe Prantsusmaalt külla sõitnud sõbraga Diepenbeeki pubisse kuuma šokolaadi jooma ning mina ja Dora Robi juurde. Enamus inimesi läks Robi juurest kluppi, mina varajase äratuse tõttu jätsin selle ürituse ära. Aga täitsa hea oli ka koju tulla ja magama heita! :)

Laupäev ärkasin kuskil 10 paiku, väljas paistis päike, mis tegi kohe tuju heaks. Ega ei tea ka, kauaks siin seda päikest jätkub. Ilmad lähevad meilgi ainult külmemaks ja Brugges ei tahtnud päike end meile üldse näidata. Lõuna paiku rääkisin jälle vennakesega msnis, kes oli nädalavahetuseks koju ja Internetti saanud ja samuti tegelesin koolimaterjalide lugemisega. Et suuremat sorti plaane mul laupäevaks polnud, otsustasin vähemalt korra kodust välja saada ja sellepärast käisin toidupoes, kust mul küll suuremat midagi vaja ei olnud, aga eks ma siis ostsin natukene vähemvajalikke asju (nt pudeli veini koju varuks :D). Laupäeva parim asi on muidugi see, et sain oma akna korda. Omanik käis siis ja siis tuli uuris mu akent ka. Ei saanud algul temaga aru, mis häda sellel oli....pärast natukest uurimist leidis ta siiski, et mingi jupp ei käi korralikult mingi teise jupi vastu. Igal juhul toppis ta kuhugi mingi puuliistu vahele... ei tea, kas seda nüüd päris korrektseks parandamiseks lugeda, aga aken käib nüüd kinni ja lahti ja seda palju-palju paremini kui kunagi varem!

Lõpetuseks võiksin jälle kirjutada, et mulle siin need pühapäevad ei meeldi. Tõesti kohe mitte... aga noh, vähemalt olen päris palju lugenud ja vast jõuan kõik homseks vajaliku läbi loetud ja siis selle kohta 2 küsimust kirja panna (kodune töö!). Samuti koristasin oma toa ära ja pesin natukene pesu. Väga põnev just pole ja kahjuks pole ka majast väljas käinud, kuna ilm on sompus ja külm (internetist vaatasin, et ööseks lubatakse isegi meil siin miinuskraade) ning kuhugi otseselt minna ka pole. Aga juba varsti on esmaspäev ja tuju parem. Ja ärge olge pahased, et ma nende pühapäevade suhtes nii negatiivne olen, aga seda enam ma armastan esmaspäevi!

Kuidas veeta neljapäev õhtut...

Triini sõi ametlikult esimest korda sushit. Kallid majanaabrid Elise ja Marion meisterdasid täna õhtul ja mulle anti ka proovida (pulkadega sain ka natuke maadeldud...pole ma nendega ka väga osav, aga sain täitsa hakkama lõpuks).

Mulle igal juhul täitsa meeldis. Ja mereande või kala pole siin muidu söönudki, seega väääga hea. Teadmiseks Katale, et meie deit on jätkuvalt jõus!

Poole nädala kokkuvõte

Minu ääretult mõttetule ja igavale pühapäevale järgnes märksa tegusam esmaspäev. Kuna kool algas pärastlõunal, jõudsin hommiku poole ära käia turul, postkontoris (Mammule marke ostmas, kuna tema oli juba kella 9st saadik koolis) ja toidupoes. Seejärel läksin kooli ja pärast kooli tulin jälle kiiresti koju, et midagi kerget süüa ning seejärel läksin trenni. Trenn oli mõnus, kuigi ega ma vahepeal ei saanud aru, mida ma tegema pean. Eks järgmine nädal proovin uuesti! Pärast trenni oli aeg õhtusöögi jaoks ja siis rahulikuks õhtupoolikuks kodus. Igati nauditav päev!

Teisipäev jällegi oli täiesti vaba, seega magasin nii kaua kui tahtsin, olin kodus asjalik, käisin Mammuga poes kaasas ja õhtul oli pidu! Esmalt läksin Mammu juurde, kus me end valmis sättisime. Selga ajasime trenniriided ja ehtisime end natukese karraga ja tegime trenniks sobiva meigi ka. Peo mõte oligi natukene imelikult riietuda (mul ei ole endal kahjuks pilte ja ma ei tea, kas minust mõne ilusa pildi üldse saigi või mitte)! Chillisime natukene Mammu maja belglastega, panime proovile oma hollandi keele oskuse jällegi ja tarvitasime ära Janza ja Kata toodud ginid. Edasi ühinesime teiste erasmuslastega ja chillisime natukene Juliani juures. Kuskil 12 paiku liikusime peole ka...aga no ei olnud suurem asi. Koju sain siiski alles 4 paiku, seega väga hull vist ka polnud, Makarena ja tibutants tulid täitsa ära!

Kolmapäev oli jällegi koolipäev, õnneks küll ei alanud päris hommikul, seega oli aega magada ka piisavalt. Järjekordne sissejuhatav loeng, alguses veel ülemäära keeruline ei tundunud igal juhul. Õhtul olin kodune, eks see eelmisel õhtul ringitrallitamine andis tunda ka! :D Õhtul rääkisime Kataga roosadest asjadest ja natukene veel hiljem skypes empsiga.

Täna on neljapäev. Minu esimene koolipäev siin Belgias kui oli vaja kooli minna 9ks. Ausalt, oli päris raske üles saada ja pärast kooli oli ka väga uimane olla. Pärastlõunal käisin jälle poes, isegi kahes poes, kuna paar asja oli otsa saanud ja no kui minna paari asja järele, siis leiab mu ostukärus alati koha midagi niisama head ja mittevajalikku ka! :D Tänaseks veel plaane pole, aga vb ei tule ka. Homme on äratus vara! Homme peaks tulema jällegi üks sisutihe päev, mis on ainult väga hea! Mõne aja pärast lähen teen õhtusöögi ja uurin, kuidas Elise ja Marion sushit teevad (polegi enne näinud ju kedagi tegemas ega ise pole ka söönud... seega mulle tundub päris huvitav! :D)

Minu meelest on olnud hea nädal ja vast tuleb nädalavahetus ka hea!

Kellel aega on, siis kirjutage või joonistage mulle!

Laulupealinn

Kuigi mul internetil teatud limiit (20Gb) peal ja kindlasti ei ole väga soovitav vaadata filme või saateid internetist, ei suutnud ma ikkagi lõpuks vastu panna ja pidin täna õhtul ikkagi natukene vaatama pühapäevast saadet Laulupealinn. Pean tunnistama, et alguses tundus idee järjekordsest laulusaatest TV3-st mõttetuna, aga nüüdseks pean tunnistama, et igasugustest laulusaadetest, mida TV3 on aastate jooksul pakkunud, meeldib see mulle tõesti kõige rohkem (ja mitte lihtsalt kõige rohkem, vaid mul on kohe tahtmine seda vaadata!).

Nii mõnigi minu blogi lugeja peaks teada, et mulle väga meeldib Ott Leplandi hääl... ja kes ei teanud, no nüüd siis teate! Seega Oti ja Kärdla esitusi olen ma alati väga oodanud ja päris paljud on mulle meeldinud ka. Eriti meeldis 30ndal oktoobril eetris olnud saatest "Russian Roulette":

Ja teine, kes mulle läbi saate on väga positiivselt silma jäänud, on Tanja Mihhailova. Enne Laulupealinna ma temast kui laulast midagi suuremat ei arvanud, aga saate saate järel on ta mulle pakkunud tõeliselt nauditavaid esinemisi. Ja nüüd päris viimases eetris olnud saates oli tal ülesandeks laulda kooriga. No seda esitust ma tõesti nautisin kohe mitu korda järjest:

Tore on tõdeda, et minu kaks lemmikut on Laulupealinna finaalsaates! Mina igal juhul ühte teisele eelistada ei oska ja ootan nendelt mõlemalt lihtsalt veel mõnd suurepärast esitust ja auhinnaraha jagaks pooleks kui saaks. Eks nii Kärdla kui ja Kohtla-Järve saaks auhinnarahaga midagi head peale hakata. :)

Paari päeva pärast kirjutan midagi ka enda tegemistest! Jääge ootele!

Pühapäev 06.11.2011

Hommikusöök, natukene õppimist ja ülesannete lahendamist, väike skype date väikevennaga, lõunasöök, film ("Morning Glory"), veel natukene õppimist, natukene niisama netis ringi chillimist, õhtusöök ja siis järgmine film ("Something Borrowed"). Ja vaikselt ongi aeg magama minna, äkki loen veel natuke kooli jaoks, aga see garanteeribki hea une!

Kahest vaadatud filmist meeldis mulle see teine väga. :) Võib täitsa teinekordki vaadata.

Ainus inimene, kellega ma täna rääkisin, oligi väikevend ja ainsad inimesed, keda ma nägin(aknast), olid vastasmaja inimesed. Enda majast kellegagi täna kokku ei puutnudki.

Jah, mulle ikka jätkuvalt ei meeldi pühapäevad siin! Esmaspäevad on lihtsalt nii palju paremad!

Saime endale nö kodupubi

Käisime Mammuga täna Hasseltis shoppamas ning Iiri pubis jalkat vaatamas ja krieki joomas. Mammu uuris igaks juhuks, kas Eesti-Iirimaa mänge ka ikka seal üle kantakse. MUIDUGI kantakse! Ja alates tänasest oleme meie seal nüüd tuntud kui vaenlased/vastased. Ja seda mitte üldse halvas mõttes, sest personal on seal supertore. Lisaks arvas baarmen, et meil võib olla üsna kurb vaadata, kuidas Eesti kaotab. Aga ma loodan, et meie saame hoopis neile kaasa tunda. Aga pärast tänast olen ma nüüd üsna kindel, et neid kahte Eesti tüdrukut sealses pubis tuntakse edaspidigi ära! Ja ma pole kunagi olnud suurem asi pubi-inimene, aga see pubi mulle tõest meeldib!

Miks on kasulik osata hollandi keelt?!

Sattusin täna lugema ühe Eesti tüdruku blogi, kes on hetkel Erasmusega Saksamaal ja üks tema postitus tuletas mulle meelde ühe vahejuhtumi eelmisest laupäevat (siis kui Brüsselis käisime). Nimelt tagasisõidu ajal küsis äkki Mammu minult, kas ma kuulsin/kuulasin, mis rongi valjuhääldist öeldi. Ma olin aga sellest päev otsa ringi jalutamisest nii väsinud, et ma tõesti ei pööranud sellele üldse tähelepanu. Mammu aga sai aru nii palju, et Leuvenis läheb rong kaheks, kus 5 esimest vagunit lähevad Genki (tee peale jääb siis ka Hasselt) ja tagumised 5 lähevad Liege. Kuna meie istusime üsna tagaotsas ja Leuven oli järgmine peatus, tekkis küll kerge segadus. Uurisime esmalt ühelt rongis viibinud naisterahvalt, kuhu siis rong läheb ja seejärel teise käest. Kusjuures saime 2 erinevat vastust, aga teine naisterahvas oli enesekindlam ja väitis, et tagumine ots läheb Liege, sest just sinna on temal plaanis minna. Seega, Leuvenis olime kõik neljakesi kiiresti rongist väljas, jooksime paar vagunit ettepoole ja leidsime kohe endale istekohad. Ega me päris kindlad polnud ikkagi, kas selleks hetkeks olime õiges kohas. Kõrvalpingis näiteks istusid 3 prantsusekeelt kõnelevat noormeest, mille põhjal võiks arvata, et rong läheb Liege... pink eespool istusid aga 4 pensioniealist hollandi keelt rääkivat inimest, mille põhjal võiks arvata jällegi, et rong läheb Genki. Läksin siis uurisin nendelt hollandi keelt rääkivatelt inimestelt, kuhu rong liikumas on. Ja meie õnneks olid nemad veendunud, et rong läheb ikka Genki (ilmselgelt kuulsid meie vestlust ka need 3 noormeest ja äkki muutusid nemad närviliseks...) Mingi hetk jõudis meieni ja piletikontrolör...olime õnneks õiges vagunis ja need 3 noormeest said ka veel vagunit vahetada, kuna rongi kaheks jagunemine ei toimunud ikkagi Leuvenis, vaid ühes teises teepeale jäävas jaamas.

Seega, kui Mammu poleks seda teadet nii tähelepanelikult kuulanud ja aru saanud, oleks me ehk laupäeval ka väikese kõrvalpõike Liege teinud (poleks olnud maailma lõpp, aga pärast väsitavat päeva poleks ka sellist seiklust vaja olla....läheks sinna pigem mingil päevasemal ajal uuesti tagasi ja teadlikult). Ma üldse ei imesta kui aeg-ajalt mõni inimene jõuabki valesse kohta välja :D Ja teadet korrati ainult 2 korda! Teist korda alles vahetult enne seda jaama, kus rong kaheks läks. Siis kuulasin mina ka hoolikalt ja sain aru!

Ja need Belgia pensionärid olid ka väga toredad ja sümpaatsed ja andsid veel vahepeal kommi ka meile! Ning kui me Hasseltis rongist väljuma hakkasime, ütlesid veel, et see pole Genk (sest ma ju eelnevalt olin uurinud, kas rong läheb Genki, kuna seda teadsime isegi, et kui Genki läheb, siis sõidab enne veel Hasseltist läbi). Ütlesime, et teame ja tänasime. Toredad inimesed, märksa elurõõmsamad kui need Tartu pensionärid, kellega hommikuti Tartu bussides olen kokku puutunud.

Pühendusega Janzale

Nädalaga võib palju muutuda! Pildid tehtud samas kohas...esimene 22.10.2011 hommikul ja teine 30.10.2011 hommikul.

Tere, sügis! Ehk päev Brüsselis

Nii, eile ehk siis laupäeval käisime jälle pealinnas uudistamas. Eelmine kord ei jätnud küll sügavamat muljet, aga otsustasime Brüsselile uue võimaluse anda. Reisiseltskonnaks siis lisaks Mammule oli ka Dora ja tema poiss (nende idee see oligi algselt, meie lihtsalt ühinesime!).

Ilm hommikul oli pilvine ja pigem kartsime vihma, aga mingi hetk juba Brüsselis olles tuli päike pilve tagant välja ja tõi eriliselt esile sügise ilu. Kui keelegrupiga Brüsselis käisime, siis sealsetes parkides me ei käinud, seekord aga võtsime kohe alguses plaani tee peale jäävatest parkidest läbi jalutada. Ei mäletagi, et oleks sügist sedasi enne rõõmu tundnud!

Lisaks looduse nautimisele vaatasime ära peamised vaatamisväärsused ja nautisime Belgiale tüüpilisi sööke ehk siis lõunaks oli vahvel maasikate ja šokolaadiga (minu jaoks täitsa esimene kord, aga kui peaaegu pool aastat Belgias elada, siis üsna kohustuslik asi!) ja vahetult enne Hasseltisse tagasisõitu friikartulid majoneesiga.

Jah, väga tore päev oli. Järgmine kord ootab meid Brüssel juba vähem kui kuu aja pärast-19ndal novembril, mil on ühepäevane koolitripp Brüsselisse.

Ilusat sügise jätku! :)

viimastest tegemistest

Täita jube, kuidas ma pole viitsinud siia midagi kirjutada. Ei saa ju päris väita ka, et aega pole olnud. Minu blogilugejatele peaks olema teada, et ajapuuduse üle ma siin hetkel kurtma ei pea...

Kolmapäeval käisin enda maja türukutega (Elise, Marion, Dora) ja Dora poisiga kohalikus pubis kuuma šokolaadi joomas. Jook nägi hea välja ja maitses hästi ning kõrvale sai veel küpsise ja mingisuguse minikoogi moodi asjakese. Ja hind oli ka igati mõistlik (arvestades, et siin üldiselt kohvikutes/pubides hinnad märgatavalt kallimad kui Eestis). Kuumale šokolaadile järgnes ka üks väike õlu (mina valisin mangomaitselise). Et pildid ütlevad rohkem kui 1000 sõna, siis paar Marioni tehtud pilti ka sellest õhtust:

(ja õlu serveeriti meile siis sellistest anumatest)

Neljapäeval ärkasin üsna tavaliselt ajal, kuskil 9-10 paiku, koristasin oma tuba ja olin niisama natukene asjalik. Kuna ilm oli üsna soe (18 kraadi), tegin oma aknakese ka lahti. Pärastlõunaks oli vaja end kooli vedada.... ja nagu ikka, panen kodust minema minnes akna kinni. Seekord aga ma ei saanud sellega kohe üldse hakkama. Olen ka eelnevatel kordadel üsna palju vaeva näinud, aga seekord jäigi aken pooleldi lahti... Kui ma kuskil 4 paiku koju jõudsin, mässasin veel aknaga, kuid kasu oli null. Samuti ei olnud mul kodus netti! Ma pean tunnistama, et olen tõsine netisõltlane. Siiski vaatasin eile ära ühe multika ("Rapuntsel") ja ühe filmi ("How do you know"). Mõlemad meeldisid täitsa, aga tuju oli interneti ja akna pärast ikkagi suhteliselt nullilähedane ja idee kolmanda filmi vaatamisest ka enam selleks ajaks ei tundunud ahvatlev. Õhtul tegin veel uue katse akent kinni saada ja palusin Dora poisi (kes hetkel tal külas on nädalaks) abi.... ikka ei midagi. Positiivne oli asja juures see, et Dora kutsus mind kaasa sakslaste juurde chillima ja pärast peole. Alguses lükkasin ettepaneku tagasi, aga siis tundus see sakslase juures chillimine täitsa hea ideena (peole minna ma siiski ei planeerinud) ja vahetasin kiiresti riided ja olingi valmis. Tagantjärgi pean tõdema, et see sakslaste juurde minek oli täpselt see, mida ma sellel hetkel vajasin. Polnud väga mõtet ju kodus ka passida. Ja no ausalt, ma ei pidanud kahetsema! Nalja jätkus mitmeks tunniks. Kokkuvõttes saan öelda, et minu hukule määratud päevast sai üks väga tore päev ja no see aken pole mul jätkuvalt päris kinni, aga tegelen sellega!

Tänase päeva olulisema osa moodustas minu ja Mammu lõunasöök- keedukartulid ja hakklihakaste! Hea ja kodune. Ja sedasi ongi 2 kuud Belgia elukest täis tiksunud...

Plaanid järgmisteks päevadeks veel puuduvad, aga tegeleme nende genereerimisega! :)

Külalised

21. oktoobri õhtul ehk selle nädala reedel poole 9 paiku õhtul jõudsid Janza ja Kata siis lõpuks Hasseltisse. Mulle oleks muidugi meeldinud, kui nad oleks saanud tulla varem, aga peamine on see, et nad vähemalt jõudsid siia! Saime neile õnneks autoga vastu minna (st Rob sõidutas meid raudteejaama ja tagasi), sest bussid sõidavad sellisel kellaajal üsna harva ja siis oleks pidanud päris kaua ootama...

Reede õhtul seadsime end sisse Mammu toakeses, mis minu omast suurem ja diivaniga, seega chillimiseks parem kui minu tuba. Juttu jätkus päris kauaks ja tagantjärgi oletan, et magama sai 3 paiku. Äratus oli meil 9 paiku, kuna ei tahtnud päeva maha magada ja plaanis oli natukene trippida ja enne trippimist oli minu ja Janza ülesanne jõuda ka poodi. Jõudsime nii poodi kui ka bussi peale, mis meid Maastrichti viis. Super ilm ja super seltskond. Mida veel tahta?! Kahjuks on Mammu külma saanud ja tal ei olnud juba hommikul hea olla (kurk valus, hääl ära), aga pärast Diepenbeeki tagasi jõudmist oli tal juba üsna paha olla. Mammu ja Kata suundusid jällegi Mammu juurde ja mina ja Janza minu juurde, jõime teed ja tegime süüa. Mingi aja pärast saabusid minu juurde ka Kata ja Mammu. Kahjuks Mammu enesetunne ei lasknud tal meiega see õhtu välja tulla. Mammu jäi minu juurde magama ja meie kolmekesi suundusime kohalikku baari, kus arvasime toimuvat karaokeõhtu, aga tuleb välja, et iga laupäev siiski karaoke õhtut pole....aga ega me sellepärast ei kurvastanud. Päris palju erasmuslasi oli seal ja selles suhtes tore, et neiukesed nägid ka ära, kellega me siin suhtleme! Päris sellist pidu neiud vist ei saanud nagu nad oleks soovinud, aga arvan, et pole hullu. Minul oli tore ja neil ka! Pubi sulgemise aeg pressis üsna kiiresti peale ja nii me kuskil 3 paiku jälle kodus olimegi. Pühapäeval ehk siis täna oli vaja jällegi ärgata kell 9, et neiud Brüsseli poole teele saata. Rong Hasseltist läks 12.01, mis tähendas, et meil oli vaja jõuda Diepenbeekist bussi peale 11.06 (11.20 pidi see raudteejaamas olema; nagu ei sõida bussid tihti tööpäeva õhtuti, on sobilikku transporti raske leida ka pühapäeval). Mammu tuli meiega Diepenbeeki bussipeatuseni, Hasselti raudteejaamas passimisest otsustas ta tervislikel põhjustel loobuda. Minu meelest igati mõistlik otsus! Kuna mul muud teha polnud, siis vaatasin, et neiud minu asjadega (mis ma Kataga Eestisse saadan) ilusti rongi peale saaks ja pärast jalutasin veel natuke linnas. Ilm oli tõesti ilus. Kahju, et see külaskäik nii lühkeseks jäi. Aga see oli hea aeg ja Tallinnas on nad ju olemas (ja kui mitte Tallinnas, siis rallivad ringi kuskil Eesti piires).

Oeh, kuidas mulle meeldisid need vestlused ja just need õiged sõnad ja nõuanded. Tahan oma ülejäänud Belgia aja olla just see õnnelik Triini kui need 2 õhtut!

Stiilinäiteid Diepenbeekist

Tulen mina täna poest ja rattateel tuleb mulle vastu hobune, kelle seljas olev ratsanik näo järgi küll ratsutamisega kaua tegelenud ei ole. Rattatee kõrval autoteel sõidab auto, hobusega samas tempos (antud juhul üsna aeglase tempoga) ja juht jagab ratsanikule õpetussõnu (mõnest sõnast sain enda arust täitsa aru!)...Sellisel kujul ratsutamise trenni enne polnudki näinud! :D

Siis kui vihma sajab...

Täna on üks ütlemata mõttetu päev olnud. Ma natuke saan aru, miks nad siin Belgias oma vihma üle nalja teevad, samas ma olen ikkagi veendunud, et Eestis sajab rohkem vihma kui siin. Aga täna on küll hommikust peale sadanud...vahepeal küll natuke vaiksemalt, aga mõte jääb samaks...kuhugi liikuda väga ei viitsi. Otseselt kohustust pole ka, kuna kooli mul ei ole ja muid kohustusi mul siin pole. :) Samas oli täna plaan raamatukokku minna (kuhu ma ka lähen, kui väga hullult mingi hetk ei saja...) ja Hasseltisse jälle natukene shoppama või vaatama, mis poed pakuvad (praegu on lihtsalt vaba aega kindlasti rohkem kui kuu aja pärast ja samas tuli stipp ka üle! Aga Hasselti trip jääb küll homseks, kuna homseks lubatakse ilusamat ilma ja homme on mul ka täitsa koolivaba päev).

Ainuke kasulik asi, mis ma täna tegin, oli see, et koristasin oma köögikapi ära, st 2 riiulit, kus minu asjad on. Aga olgem ausad, see väga kaua aega ei võta ju. aga ilusam sai küll! Õhtu poole olen kindlasti veel asjalik, kuna tahan ikkagi raamatukokku minna meditsiinilist bioloogiat lugema ja pärast kodus tahaks/peaks ühe teise aine materjale lugeda. Nimelt teen neljapäeval oma esimese ettekande inglise keeles ja tahaks juba täna selleks lugema hakata.

Kuu Diepenbeekis on täis..

...ja isegi natukene rohkem. Tekkinud on mingi teatav elurütm ja asjad hakkavad paika loksuma. Pangakaart on olemas, esimene katsetus sularaha välja võtta on ka tehtud, koolis on praegu korras (loobusin ühest oma 8st ainest, kuna see ei meeldinud mulle väga ja 7 eksamit teha tundus märgatavalt lihtsam; nüüd on aineid 22 EAP väärtuses; koolis printimiseks-koopite tegemiseks vajaliku pingping süsteemi sain ka tööle ja oma kontole raha laetud). Elamisluba mul veel jätkuvalt siiski pole....aga ma tahaks loota, et enam kaua ka sellega ei lähe (teiste sõnul käis politsei meie majas ära ja kuigi mind ennast kodus polnud, siis teised teadsid öelda, et ma ikka elan siin). Seega sellega on kõik korras.

Vahepeal oleme käinud veel Hasseltis pubis jalkat vaatamas, niisama linnapeal uudistanud, filme vaadanud jne. Eelmine nädal oli välisüliõpilastele ka Belgias traditsiooniline Cantus, mis seisneb õlle joomises ja laulude laulmises. Mina sellest kahjuks osa ei võtnud, kuna mu tervis ei ole ikka päris hea (nüüdseks arvan, et siin kraanivee peaks proovima asendada ikkagi pudeliveega, sest äkki on mu kõhujamades ikkagi süüdi vana hea kraanivesi). Pilte vaadates oli ikka päris tore. Ja no teiste muljetest nii palju, et õlut sai seal ikka korralikult joodud ja tagantjärgi arvan, et minule oleks see ehk liiast olnud...

See nädal tuleb aga Diepenbeekis teistmoodi. Kata on juba jõudnud omadega Belgiasse. Kuni reedeni peatub ta Brüsselis, kus temaga neljapäeval ühineb ka Janza ja siis reedel võetaks koos ette rongisõit Hasseltisse, kuhu mina ja Mammu neile juba vastu saame minna. Pühapäeval pakivad neiud jälle oma asjad ja suunduvad Eesti poole, aga praegu ma elan reede ootuses! Lisaks meeldivale seltskonnale saabub Kata kohvriga, kus sees on natuke nänni mulle ja pärast saadan selle sama kohvriga mõne asja juba Eesti poole ära ka.

Mul on väga hea meel, et nad just nüüd tulevad. Olgu siin kui tore tahes, siis mõnikord õhtul kodus olles mõtlen ikka nendele enda kõige kallimatele ja eks ma pean ikka tunnistama, et igatsus tuleb vahepeal peale küll. Aga aeg läheb kiiresti ja püüan võtta sellest kogemusest siin maksimumi!

Tervitused Eestimaale!

Liege/ Luik

Ilmselgelt olen ma oma blogipostitustega natukena ajast maas, aga eelmisel reedel käisime Mammuga natukene jälle trippimas ja see kindlasti väärib mõnda pilti ja natukene juttu sinna kõrvale! :) Seekord siis Lieges (hollandi keeles Luik), mis asub Belgia prantsusekeelses osas ja meist natukene lõuna pool.

Reede hommikul sadas meil siin Dipenebeekis päris korralikult, aga tahtsime ikkagi väga-väga minna, eriti kuna oli plaanis ka veits shoppamist, mis tähendaks siseruumides viibimist. Kui Mammu minu juurde sõitis, sai ta päris korraliku vihma kaela, edasi raudteejaama poole suundudes tibutas ka terve tee. Liege asub meist kuskil tunni rongisõidu kaugusel ja Liege raudteejaam on vist ilusaim nendest, mida mina näinud olen (pean tunnistama, ega ma paljusid näinud polegi...) Ja kuigi oli natuke pilvine ja hullult tuuline ilm, siis vihma Lieges ei sadanud!

Pärast pisikest ekslemist, leidsime ka õige tänavaotsa üles. Nimelt asub Lieges Belgia ainus Primark. Kes teavad, kuidas ma Londonis seal poes hullusin, siis need vast mõistavad mu suurt soovi sinna minna. Ehk siis tegelikult kui nüüd ausalt tunnistada, siis tripi pealmine eesmärk (vähmalt minu jaoks) oli Primarki külastamine. Google mapsi andmetel pidi see asuma kuskil 1,7 km kaugusel raudteejaamast ja meie rõõmuks sinna jalutades läks ilm järjest ilusamaks ja kui hommikul lubas ilmaennustus 95%-lise tõenäosusega vihma Lieges, siis meil paistis pilvede vahelt hoopis päike! Nii palju siis ilma ennustamisest ja statistikast. :D

Primarki leidsime natukese otsimise järel üles ja shoppamine võis alata. Päris kõiki asju, mis ma sealt lootsin saada, ma siiski ei leidnud (eelkõige mõtlen käekotti), aga see-eest sain päris palju muid vajalikke (ja vähem vajalikke) asju hea hinnaga. Nüüd vist niipea suurt shoppamist ei tule, kuigi jah, käekotti ma tahaks ikkagi! Hea tuju oli garanteeritud!

Mammu suutis oma ostud kõik seljakotti pakkida, mina ei hakanud proovimagi...teadsin, et need ei mahu sinna! :D Tagasi raudteejaama poole läksime natuke ringiga, kuna tahtsime kultuuri ka nautida...pole ju üldse kindel, et sinna enam satume! Meie teele jäi üks katedraal, mis väljast oli küll nii kole, et ma ei vaevunud isegi pilti tegema, aga seest oli küll kena!

Rongid meie kodulinna lähevad Liegest iga tunni tagant ja meil oli plaan tagasi tulla 18.18 rongiga. Raudteejaama me jõudsime kuskil 17.25, seega oleks peaaegu ka tund varasemale rongile jõudnud, aga mis teha, chillisime siis niisama raudteejaamas. Kusjuures me mõlemad olime täiega väsinud selleks ajaks, kuna mina olin (natukene olen siiamaani!) tõbine ja samas me tähistasime eelmine päev Mammu sünnipäeva (Mammu tähistas korralikumalt, kuna minul sai väsimus võitu ja 2 ajal olen juba kodus). Ja eks see linnas kõndimine andis veel oma panuse. Enne rongi peale minemist käsime ka kiirelt WC-s (isegi see oli ilus!), kus meid süüdistati selles, et me WC eest ei maksnud, aga me pikemalt ei viitsinud seletada tädile, et me maksime ja läksime oma rongi peale. Esiteks, see tädi seal ei rääkinud inglise keelt (Belgia prantsusekeelne osa on nagu Prantsusmaa, et inglise keelega võib raskusi tekkida) ja teiseks poleks väga tahtnud rongist maha jääda. Ise me ju teadsime, et kõik oli OK ja me olime maksnud...

Kui me jälle Diepenbeeki jõudsime, siis ka siin ei sadanud ja kui me mõlemad juba ilusti oma kodudes olime, alles siis hakkas sadama. Seega, kui oleks näiteks tund hilisema rongiga tulnud, oleks jälle vihma kaela saanud.