Külalised

21. oktoobri õhtul ehk selle nädala reedel poole 9 paiku õhtul jõudsid Janza ja Kata siis lõpuks Hasseltisse. Mulle oleks muidugi meeldinud, kui nad oleks saanud tulla varem, aga peamine on see, et nad vähemalt jõudsid siia! Saime neile õnneks autoga vastu minna (st Rob sõidutas meid raudteejaama ja tagasi), sest bussid sõidavad sellisel kellaajal üsna harva ja siis oleks pidanud päris kaua ootama...

Reede õhtul seadsime end sisse Mammu toakeses, mis minu omast suurem ja diivaniga, seega chillimiseks parem kui minu tuba. Juttu jätkus päris kauaks ja tagantjärgi oletan, et magama sai 3 paiku. Äratus oli meil 9 paiku, kuna ei tahtnud päeva maha magada ja plaanis oli natukene trippida ja enne trippimist oli minu ja Janza ülesanne jõuda ka poodi. Jõudsime nii poodi kui ka bussi peale, mis meid Maastrichti viis. Super ilm ja super seltskond. Mida veel tahta?! Kahjuks on Mammu külma saanud ja tal ei olnud juba hommikul hea olla (kurk valus, hääl ära), aga pärast Diepenbeeki tagasi jõudmist oli tal juba üsna paha olla. Mammu ja Kata suundusid jällegi Mammu juurde ja mina ja Janza minu juurde, jõime teed ja tegime süüa. Mingi aja pärast saabusid minu juurde ka Kata ja Mammu. Kahjuks Mammu enesetunne ei lasknud tal meiega see õhtu välja tulla. Mammu jäi minu juurde magama ja meie kolmekesi suundusime kohalikku baari, kus arvasime toimuvat karaokeõhtu, aga tuleb välja, et iga laupäev siiski karaoke õhtut pole....aga ega me sellepärast ei kurvastanud. Päris palju erasmuslasi oli seal ja selles suhtes tore, et neiukesed nägid ka ära, kellega me siin suhtleme! Päris sellist pidu neiud vist ei saanud nagu nad oleks soovinud, aga arvan, et pole hullu. Minul oli tore ja neil ka! Pubi sulgemise aeg pressis üsna kiiresti peale ja nii me kuskil 3 paiku jälle kodus olimegi. Pühapäeval ehk siis täna oli vaja jällegi ärgata kell 9, et neiud Brüsseli poole teele saata. Rong Hasseltist läks 12.01, mis tähendas, et meil oli vaja jõuda Diepenbeekist bussi peale 11.06 (11.20 pidi see raudteejaamas olema; nagu ei sõida bussid tihti tööpäeva õhtuti, on sobilikku transporti raske leida ka pühapäeval). Mammu tuli meiega Diepenbeeki bussipeatuseni, Hasselti raudteejaamas passimisest otsustas ta tervislikel põhjustel loobuda. Minu meelest igati mõistlik otsus! Kuna mul muud teha polnud, siis vaatasin, et neiud minu asjadega (mis ma Kataga Eestisse saadan) ilusti rongi peale saaks ja pärast jalutasin veel natuke linnas. Ilm oli tõesti ilus. Kahju, et see külaskäik nii lühkeseks jäi. Aga see oli hea aeg ja Tallinnas on nad ju olemas (ja kui mitte Tallinnas, siis rallivad ringi kuskil Eesti piires).

Oeh, kuidas mulle meeldisid need vestlused ja just need õiged sõnad ja nõuanded. Tahan oma ülejäänud Belgia aja olla just see õnnelik Triini kui need 2 õhtut!