Täita jube, kuidas ma pole viitsinud siia midagi kirjutada. Ei saa ju päris väita ka, et aega pole olnud. Minu blogilugejatele peaks olema teada, et ajapuuduse üle ma siin hetkel kurtma ei pea...
Kolmapäeval käisin enda maja türukutega (Elise, Marion, Dora) ja Dora poisiga kohalikus pubis kuuma šokolaadi joomas. Jook nägi hea välja ja maitses hästi ning kõrvale sai veel küpsise ja mingisuguse minikoogi moodi asjakese. Ja hind oli ka igati mõistlik (arvestades, et siin üldiselt kohvikutes/pubides hinnad märgatavalt kallimad kui Eestis). Kuumale šokolaadile järgnes ka üks väike õlu (mina valisin mangomaitselise). Et pildid ütlevad rohkem kui 1000 sõna, siis paar Marioni tehtud pilti ka sellest õhtust:
(ja õlu serveeriti meile siis sellistest anumatest)
Neljapäeval ärkasin üsna tavaliselt ajal, kuskil 9-10 paiku, koristasin oma tuba ja olin niisama natukene asjalik. Kuna ilm oli üsna soe (18 kraadi), tegin oma aknakese ka lahti. Pärastlõunaks oli vaja end kooli vedada.... ja nagu ikka, panen kodust minema minnes akna kinni. Seekord aga ma ei saanud sellega kohe üldse hakkama. Olen ka eelnevatel kordadel üsna palju vaeva näinud, aga seekord jäigi aken pooleldi lahti... Kui ma kuskil 4 paiku koju jõudsin, mässasin veel aknaga, kuid kasu oli null. Samuti ei olnud mul kodus netti! Ma pean tunnistama, et olen tõsine netisõltlane. Siiski vaatasin eile ära ühe multika ("Rapuntsel") ja ühe filmi ("How do you know"). Mõlemad meeldisid täitsa, aga tuju oli interneti ja akna pärast ikkagi suhteliselt nullilähedane ja idee kolmanda filmi vaatamisest ka enam selleks ajaks ei tundunud ahvatlev. Õhtul tegin veel uue katse akent kinni saada ja palusin Dora poisi (kes hetkel tal külas on nädalaks) abi.... ikka ei midagi. Positiivne oli asja juures see, et Dora kutsus mind kaasa sakslaste juurde chillima ja pärast peole. Alguses lükkasin ettepaneku tagasi, aga siis tundus see sakslase juures chillimine täitsa hea ideena (peole minna ma siiski ei planeerinud) ja vahetasin kiiresti riided ja olingi valmis. Tagantjärgi pean tõdema, et see sakslaste juurde minek oli täpselt see, mida ma sellel hetkel vajasin. Polnud väga mõtet ju kodus ka passida. Ja no ausalt, ma ei pidanud kahetsema! Nalja jätkus mitmeks tunniks. Kokkuvõttes saan öelda, et minu hukule määratud päevast sai üks väga tore päev ja no see aken pole mul jätkuvalt päris kinni, aga tegelen sellega!
Tänase päeva olulisema osa moodustas minu ja Mammu lõunasöök- keedukartulid ja hakklihakaste! Hea ja kodune. Ja sedasi ongi 2 kuud Belgia elukest täis tiksunud...
Plaanid järgmisteks päevadeks veel puuduvad, aga tegeleme nende genereerimisega! :)
2 comments:
No super! Just nii ongi, jalad kõhu alt välja ja... :P Ja muide, ka mina tegin Londonis ükskord sama lõunasööki, kui megane Eesti-toidu isu peale tuli. :D
Ja peagi kuulete meie järgmistest tegemistest. Plaanide genereerimine õnnestub meil juba täitsa hästi!
Post a Comment