28.11.2011

Täna saab Belgias oldud 3 kuud. Ehk siis juba rohkem kui pool Erasmust on läbi. Lubasin küll juba nädalavahetusel midagi postitada, aga olin hõivatud muude meeldivate ja vähem meeldivate (õppimine, koristamine) tegevustega. Pooleli jäin igal juhul selle koha peal, kus lubasin Brüsseli tripist (19.11.2011) rääkida. Muidugi ligi 10 päeva hiljem ei ole kõik enam meeles, aga eks need faktid, mis meelde jäävad ongi olulisemad.

Laupäevaks oli äratuskell sätitud 7.15 peale. Mis on minu jaoks vara. Siinoldud aja jooksul olen ainult paar korda vist pidanud nii vara ärkama. Kahjuks olin sunnitud aga ärkama tervenisti pool tundi enne oma äratuskella ehk siis kui hakkas kostuma kuskilt koputamine... kes täpselt koputas, ei saanud ma suure une tõttu alguses arugi. Igal juhul kui minu uksele ka koputama tuldi, selgus, et keegi kallis autoomanik oli parkinud maja kõrval asuva sissesõidu tee peale ja Anjal (belglane) oli vaja tööle minna, aga ta ei pääsenud oma autoga maja tagant välja. Me kõik arvasime, et see on Katrieni auto, aga Katrieni ennast me üles ei suutnud ajada (päris hea unega peab vist olema...mina kuulsin koputamist juba siis kui isegi minu ukse taha polnud keegi tulnud). Et aga Anjal oli vaja tõesti tööle minna, kutsus ta politsei, kes tegi arvatavasti siis kindlaks, et tegemist on tõesti Katrieni autoga ja tulid lammutasid ka natukene Katrieni ukse taga. Lõpuks ärkas Katrien ka üles, ajas auto teise kohta ja asi oligi korras. Õnneks oli tegemist just päevaga, mil enam-vähem meil kõikidel oligi vaja vara ärgata, muidu ma oleks küll natuke kuri olnud. 8.15 oli väljasõit kooli juures. Paljud vaatamisväärused vaatasime ära bussiaknast ja kesklinnas käisime natuke jala ringi. Kui see oleks mul esimene Brüsseli külastus, siis poleks vist suuremat muljet jätnud. Minu jaoks uued kohad oli Parlamentarium, kus sain endale valida eestikelse giidi ja Atomium. Kui meile vaba aeg anti, otsisin üles ka peamise shoppingu tänava, et kui järgmine kord Brüsselisse minna, siis juba tean, kuhu sammud seada. :D Aga kokkuvõttes oli meil väga tore... ekskursioon ise meenutas mulle klassiekskursiooni, aga eks tavaliselt need klassiekskursioonid ongi toredad olnud seltskonna pärast! :) Kui me juba Diepenbeekis tagasi olime, olid kõik üsnagi väsinud, samas paljudel tekkis mõte, et õhtul peaks veel midagi tegema. Sai otsustatud, et õhtul koguneme sakslaste chillmismajakeses. :) Sellega sai laupäev läbi.

Pühapäev endaga midagi uut ja põnevat ei toonud. Natuke õppimist, natuke koristamist ja niisama olemist.

Esmaspäevaga algas minu jaoks ainus koolinädal, mil mul on loengud esmaspäevast reedeni (täna on ka esmaspäev, aga minu jaoks täiesti koolivaba!:)). Esmaspäeval sain kirja siinse koordinaatori käest, et mul on vaja mingi viimane õppeleping allkirjastada. Ma ei saa ausalt aru, palju ma neid siin allkirjastan, aga jah. Enne allkirja kirjutamist märkasin aga, et seal on ikkagi kirjas see üks aine, millest ma juba ammu loobusin. Sellepeale ütlest ta mulle, et ma pean selle sealt maha tõmbama ja ühe teise tüübi allkirja sinna maha tõmmatud koha juurde võtma. Kusjuures see tüüp, kelle allkirja mul vaja oli, on see, keda ma ajasin ka siis taga kui ma ühest ainest loobuda tahtsin ja lõpuks mul teda tabada ei õnnestunudki ja sain hoopis ühe teise tüübi käest allkirja. Hull mässamine igal juhul ja selleks ajaks kui ma sain allkirjad kätte, oli muidugi koordinaatori tööpäev lõppenud. Otsustasin siis selle järgmine päev tagasi viia. Kusjuures kodus veel avastasin, et teised tähtsamad tegelased olid selle siin allkirjastanud juba 12.10, ei saa mina aru, miks see dokument minu kätte nii hilja jõudis kui ometigi see niiiii vajalik on! Muidu oli üsnagi tüüpiline esmaspäev, aga õhtul kutsus Jacky mind enda poole. Mida teeksite teile, kui kell 23 läbi öeldakse teile, et natukese aja pärast võite külla minna? No mina esimese hooga mõtlesin, et ei viitsi küll. Aga kuna ma tahtsin Jacky käest pilte ja samas ei viitsinud kodus ka istuda, läksingi. Heast plaanist koju tulla hiljemalt kell 1 ei tulnud midagi välja. Nimelt teisipäeval oli mul kool 9st 17ni (kusjuures terve päev üks ja seesama aine) ja oleks tahtnud natuke kauem magada.

Teisipäeva hommikul mõltesin natuke liiga palju oma neljakäpalise sõbra peale, aga enne kui ma väga kurvaks jäin, sain ühe hea kirja, mis tuju kohe paremaks tegi. See on see, hea ja halb käsikäes, millest ma eelmine postitus kirjutasin... Lisaks läksin viisin siis siinsele Erasmuse koordinaatorile allkirjadega paberi tagasi, mille peale ta teatas mulle üldse, et tegelt on ikka vaja uus dokument teha siis mult uuesti allkiri küsida. No ma tõesti aru ei saa, kas ta seda esmaspäeval poleks võinud teada, et ma poleks pidanud mingit allkirja taga ajama... See paberimajandus on siin kohati nii tüütu, aga noh, väidetavalt pidi see viimane asi olema (kuigi kui ma ainest loobusin, siis ka uurisin, kas kõik dokumendid on korras ja tegelikult selleks ajaks oli neil endal see nö viimane õppeleping allkirjastatud, lihtsalt minult sel ajal keegi allkirja ei küsinud....no sa siis nendest aru).

Kolmapäev oli ka üks nendest 9st 17ni koolipäevadest. Ikka väsitab ära ka, eriti kuna pole harjunudki väga koolis käima (siiani on siin mul kooli suhtes enam-vähem rahulik olnud). Kolmapäeva õhtul aga läksime uisutama. 6 euro eest saime uisud 2ks tunniks ja 3 kupongi jookide jaoks. Suheliselt hea diil minu meelest ja uisutada on mulle alati meeldinud. Meie üllatuseks oli ilm ka täitsa soe, et Hasseltisse kannatas ilusti rattaga sõita. :) No nii-nii tore õhtu oli! Aga tagasitulles avastasin, et mu esiratta kumm on väga tühi. Sõitsin koju ära (vahepeal natuke kõndisin) ja eks selega vb retsisin veel ratast, aga päris 6km ka südaöösel üksi ei tahaks jalutada... See rattajama rikkus küll ikka natuke tuju ära (veel inspiratsiooni eelmiseks postituseks).

Neljapäeval tahtsin siis rattaga kooli ka veel sõita ja siis selle parandusse viia, aga hommikuks oli kumm nii tühi, et sain aint ratas käe kõrval kooli jalutada. Õnneks sain tüübid (rattaparandusest) nõusse, et nad kelle 3ks mu ratta üle vaatavad, et siis ma ei pea jala koju minema :D. Rattaparanduse lõbu läks mulle kokku maksma 11.50.... ise ma selle ära lõhkusin, aga kahju oli ikkagi rahast. :(Loodan, et nii pea ei pea uuesti minema. :D Praegu olen 2 nädala jooksul juba 2 korda käinud.

Reede oli jällegi koolipäev. Õhtul aga kogunesime Mammu juurde. Õigemini meid oli alguses ainult 4, kuna osa inimesi, keda oleks ka hea meelega kutsunud, olid üldse Pariisis ja mõnel olid muud tegemised. Steffen ühines meiega natuke hiljem. Igal juhul oli plaanis proovida Eesti õllesid. Ei ole ju mina ka Eestis suur õllesõber, seega oli minulegi huvitav täitsa. :D Reede õhtul tekkis ka plaan järgmine päev ehk siis luapäeval 26.11.2011 minna Luksemburgi. Vaatamata sellele, et start pidi olema natuke pärast kaheksat, venis meil reede õhtu ikkagi üsna pikale ja magama ma sain kuskil kahe paiku.

Laupäeva hommikul asusime 5kesi Steffeni autoga Luksemburgi poole teele.... Steffen ja 4 naist ehk mina, Mammu, Dora ja Marion. Juba autosõit kujunes väga rõõmsas meeleolus ja üks nali tuli teise järel. Sedasi läksid need rohkem kui 2 tundi autosõitu üsna kiiresti. Steffen oli eelnevalt uurinud, kus võiks olla odavam parkida. Nimelt oli ta leidnud mingi koha, kus interneti andmetel oli parkimine 1.50, kohapeal aga avastasime, et on hoopis 0.80. Kui aga parkimisautomaat keeldus meie münte vastu võtmast ja me uurisime, milles probleem, siis tuli välja, et laupäeviti oli seal vähemalt parkimini tasuta. :D Sobib. Luksemburg jättis mulle väga hea mulje. Lõpuks oli muidugi üsna külm, kuna me enamuse päevast veetsime väljas, aga selle vastu aitas hea soe hõõgvein jõuluturul. Ei hakkagi pikemalt kirjutama, kus me täpselt käisime...vaadake parem pilte. :D

Tänane hommik algas toidupoes käiguga, seejärel lõuna paiku oli meil homse rühmatöö asjus rühmaga kokkusaamine ja pärast seda sõitsime Mammuga Hasseltisse plaaniga shopata natukene. Mõlemad saime endale üks kuni mitu ilusat ja uut asja. Õhtul kodus ootasid hunnik kodutöid, aga tuju on neid tehes ikkagi hea, sest päev on korda läinud. :)

Olen natukene külmetanud (nohu ja kurk valus), aga tegelen enda ravimisega. Olge terved ja tublid seal tormisel Eestimaal! :)