Lumi

Lõpuks on meilgi lumi maha sadanud. Eks paistab kauaks seda on, aga igal juhul täna hommikul aknast välja vaadates avanes järgnev vaatepilt...

... samas tekkis mul ka kohe küsimus, kas parem oleks jala või rattaga kooli minna. Kuna ma olen siin piisavalt laisaks läinud, otsustasin ikkagi ratta kasuks ja kohale jõudsin täitsa kenasti. Eksam läks nagu ta läks. Ei hakka prognoosima, head tunnet ei tekkinud, aga pärast Mammuga arutamist jõudsin ikkagi järeldusele, et läbi peaksin ju ikkagi saama. Tegelikult õppisin päris palju ja midagi ikka pidi õigesti minema. Eksamite koha pealt veel nii palju, et avastasin täna, et olen minagi enda esimesed ainepunktid Belgias kätte saanud. Aine "Project: Epidemilogy" ja 18 punkti 20st (ega see vast jääbki parimaks, aga algus on hea! :))

Praegu on veel 2 eksamit teha ja kohe-kohe hakkangi järgmiseks materjale lugema!

Tervitustega Belgiast,

Triini :)

Nii raske on hakata õppima uuesti kui on toimunud korraks pingelangus. Aga igal juhul annan endast parima ja proovin pigem iga päev natukene midagi lugeda ja mitte viimane päev enne eksamit hulluda. :)

Täna sai paika veel üks plaan, mis on arutamisel olnud juba ennegi. Nimelt on mul suure tõenäosusega olemas Tartus poole kohaga töö (mitte erialane, aga muud moodi väljakutseid omav)! Ehk siis kahe nädala pärast reedel peaks olema esimene nö tööpäev. :) Mulle meeldib kui asjad lähevad ise kuidagi paika. Nimelt otsustasin kuskil poole oma Eramuse ajal, et ei soovigi kohe täiskohaga erialast tööd (mingi hetk oli just selline mõte), pigem teen midagi poole kohaga ja prooviks kooli ära lõpetada. Aga päris ilma oma rahata on ka raske. :) Ehk siis mina olen rahul.

Dinner

Fotomeenutusi ka tänasest (25.12.2012):)

Kauaoodatud 25.jaanuar

Jeeee! Üle pika aja esimene vaba õhtu. Ma pole Eestis kunagi teinud eksameid kolmel järjestikusel päeval ja õppimise vahepeal projekti kirjutanud (projekti tähtaeg oli ka täna). Aga ma võin vist öelda, et olen siiani päris hästi toime tulnud. Eksamitulemused saab küll kõik koos ja alles pärast seda kui eksamiperiood läbi on ja mina ehk juba ka Eestis, aga ma ikkagi olen veendunud, et oleks loogiline, et siiani tehtud eksamitest mulle positiivne tulemus tuleb. 12 EAP-d oleks juba enam-vähem nagu välja teenitud. :) Ja projektki sai täna kaks tundi enne esitustähtaega ära saadetud.

Lisaks jõudsin juba täna käia Hasseltis ja premeerida end pisikese ostuga H&M-st. Õhtul on mind veel ootamas õhtusöök oma maja piffide ja Steffeniga. Menüüs on faijatad (vähemalt mingi sarnane sõna käis jutust läbi) ja Pina colada. Praegu ma olen lihtsalt väga-väga väsinud, aga jõuan natukene puhata ja siis olen õhtusöögi ajaks juba natukene ärksam.

Täna on tõesti hea päev. :) Vähemalt sama hea päev kui mitte paremgi on järgmine reede (tegelikult oleks vaja ikka järgmine neljapäev ka kodust korra välja saada, aga sellest kunagi hiljem! ;)). Vahepealse aja kohta ma ei luba midagi. Ütlen ainult nii palju, et kui mul võimalus on, siis lähen käin kuskil väljas, aga kui näen, et ma jään õppimisega hätta, siis olen natukene aega jälle kodune. :) Aga selline ma juba olen. Kool on tähtis ja eksamid siin pole üldsegi mitte kerged.

Ma olen väga tänulik neile, kes mind jõu ja nõuga on aidanud ja rasked päevad natukene kergemaks teinud ja üldse olemas olnud. :) Nüüd vajan veel pöidlahoidmist järgmise reedeni (kohaliku aja järgi 13.45 peaks mu suuline eksam sel päeval läbi saama!). Niiiii hea, et täna on kolmapäev 25. jaanuar ja hetke seisuga on kõik korras nii minu kui mu kooliasjadega. :) Jejjeeee.

Nautige lund!

Tahan vinguda

Tänase hommiku põhjal ütleks küll, et täna ei ole minu päev. Esiteks sadas terve öö ja sajab praegu ka ja olgugi, et mul pole otseselt vaja välja minna, siis mulle ikkagi ei meeldi. Teiseks ei saanud väga hästi magada, kuna ikkagi vahepeal hakkasin öösel köhima (kuigi eile sain endale Hasseltist ostetud köharohu). Ja kolmandaks sain just kirja oma rühmatöö kaaslaselt, kes arvas, et minu kirjutatud osa projekti on ebaoluline ja et ta on minus pettunud. Kuigi ma ise arvan, et see nii ei ole ja ma olen päris palju vaeva sellega näinud (näiteks eile õhtul 3 tundi), et nii nõme on sellist kirja saada. Ma loodan, et ülejäänud rühmaliikmed päris temaga samal arvamusel pole, sest tema jutust jäi küll mulje, et see ei kõlba kohe kuhugi. Ja no proovi nüüd siis sedasi hakata veel õppima kui tuju pole...

Palju õnne, Jaanus! :)

Kellelegi ei meeldi olla haige

Olen jätkuvalt tõbine. Nii vastik lihtsalt. Tänaseks on nohu vähemaks jäänud, aga täna hommikul köhisin päris hullusti. Lisaks veel see fakt, et hommikuti pole vahetult pärast ärkamist enesetunne kiita. Sedasi on need hommikud nii vastikud! Päeva peale läheb ikka paremaks, aga just hommikuti on nii jube.

Praegu proovin hakkama saada nende vahenditega, mis mul olemas on, aga kuna mul köha vastu otseselt midagi pole, siis pean ehk mõni päev teekonna apteeki ette võtma (aga tegelikult pole üldse hea haigel lapsel rattaga sõita...) Oeh. Tahan juba olla terve.

Homme on väikevennal sünnipäeva! Niigi on tema sünnipäev alati sessi ajal ja sisustatud tavaliselt õppimisega, aga torti või jäätist või midagi natukene paremat ikka oleme kodus tavaliselt sellel päeval söönud. See aasta aga olen mina Belgias, tema Tapal sõjaväes ja emps koeraga kodus. Harjumatu.

Triini

Structural Equation Modeling (SEM)

Macbooki aktiivsed nurgakesed on ikka head asjad küll! :)

13 ja reede

Selle reedega hakkas minu jaoks sess pihta. Nüüd on 3 nädala jagu veel pingutamist, aga esimene eksam on juba seljataga. Tegemist oli suulise eksamiga, mis sujus täitsa kenasti. Praeguseks tean ainult öelda, et nii mulle kui ka Mammule lubati häid punkte (need head punktid saame loodetavasti teada esmaspäeval). Seega võiks vist öelda, et oma esimesed 3 EAPd olen juba peaaegu kätte saanud. :)

Et kohe uuesti täiega õppima hakata tundus tüütu, tekitasin endal õhtuks plaani minna Jacky juurde. Meil oli selline nö naistekas ehk siis ainult naised. Jacky, Taani tüdrukud (Mette ja Dorthe), Dora, Mammu ja mina. Mainin siis igaks juhuks ikka ära ka, et hästi tore õhtu oli. :) Ma oleksin nii superrahul kui mul selliste õhtute jaoks rohkem aega oleks, aga eks neid mõned tuleb ikka veel (kuigi jah, alati võiks rohkem) ja siis 3ndal ja 4ndal saab juba rohkem tantsu ja tralli!

Täna juba õppimiselainel ja kuna olen natukene jälle külma saanud, siis ongi kasulikum kodus istuda ja teed juua ja no aja sisustamiseks sobib ju õppimine suurepäraselt! :)

Dora on ka tagasi ja Marion on ka tagasi. Homme tuleb Elise. Maja on vaikne ja inimesed õpivad. Tuleb tõdeda, et meil on siin tublid õppivad erasmuslased koos. :)

Sessiaeg

Kopp on ees juba ja esimene eksam pole isegi toimunud veel. Viimased päevad olen õppinud, õppinud ja veelkord õppinud. Eile tegi meele heaks Janza väike pakike, kus oli 4 pakki kiirnuudleid, et ma siin nälga ei jääks. Armas oli. Eile käisin ka korra ikka majast väljas, täpsemalt kaugemal toidupoes süüa ostmas. Terve päeva ei jaksa ju kodus tuupida ka..

Ma vist mõtlen liiga palju juba ette, kuidas kõik need 7 eksamit ja 1 kodutöö tehtud saavad, mitte ei võta päeva korraga. Ja ma reaalselt võin öelda, et ma tõesti panustan palju aega õppimisse ja näen vaeva, et peaks ju kõik tehtud saama. Kohati on küll raske otsustada, mis järjekorras asju teha... Viimastel päevadel üles ärgates on kõhus jälle keeranud (nagu sügiselgi mingi aeg). Kas see on nüüd närvidest või millestki muust, seda ma ei tea. Igal juhul magama olen jäänud küll tavaliselt ilusti ja ei ole enne uinumist liiga palju kõiksugu erinevate asjade peale mõelnud. Ma lihtsalt ei suuda uskuda enda teadmistesse piisavalt palju, et vähem muretseda. Ma tahan, et see sess juba läbi saaks. Aga seda on palju tahetud kui sess pole veel korralikult alanudki.

Sai nüüd natukene vingutud ja ehk midagi positiivsemat siis kui õnnestub kodust välja saada ehk võtan mõne vaba õhtu õppimisest või 25nda jaanuari õhtul, mil on 4 eksamit ja see viimane kodutöö tehtud ja rohkem muuta enam ei saa. Ma mõtlen, et siis võiks ka ju kergemaks minna.

Tegelikult on nii, et homme tuleb Dora ja siis ülehomme Marion ja pühapäeval Elise! Kuigi tegelikkuses veedan ma ikka rohkem aega oma toas ja suurt vahet nagu pole, kes kodus veel on... vahepeal aint köögis saaks jutustada ja kurta rasket elu. :)

Vahepeal võite siis mulle pöidlaid hoida, et ma asjad tehtud saaks ja kui kellelgi on nõuandeid, kuidas mitte üle mõelda (kuigi mõned inimesed on proovinud, siis mu aju vist neid päris hästi veel kuulda pole võtnud), võivad teada anda.

Teie sessi-stressi Triini

Nädalavahetus

Laupäeval jõudsin ära käia toidupoes ja täiendada oma toiduvarusid. Kusjuures vahva on see, et kuna maja on mul hetkel üsna tühi, siis mu asjad mahtusid ilusti külmkappi ära ehk sain täiega laiutada teiste riiulite arvelt. :D Samuti tegelesin õppematerjalide lugemisega. Poole 5 paiku külastasin Jackyt. Rääkisime natuke niisama juttu ja kella 18ks läksin Mammu poole, et teha ühte rühmatööd ehk selleks, et päeval loetud materjali praktikas rakendada. Mul pole enam õrna aimugi, kaua me seda tegime ja lõpuni me ei jõudnudki valmis, aga ma oletaks, et kuskil 11 paiku läksime sealt uuesti Jacky juurde. Jacky toas oli juba kenakene seltskond kogunenud, kellest mõned olidki just laupäevase päeva jooksul tagasi Belgiasse saabunud. Ütlemata tore oli kõiki jälle näha ja kuigi osadel oli algselt soov edasi liikuda mingile peole, piirdusime me peoga Jacky toas, kuna aeg läks lihtsalt nii märkamatult ja kell pool 3 hakata kuhugi edasi minema on ka mõttetu. :) Jällegi pole mul õrna aimugi, mis kell ma sealt koju tulin, aga magama sain alles 4 läbi.

Täna ärkasin natukene enne 10t ehk unetunde palju ei tulnud, aga suurt väsimust ka polnud. Laupäev andis nii palju häid emotsioone, et tegelesin veel selle rühmatööga. Kohe terve päeva olin jube asjalik. Ilm oli täna isegi pool päeva ilus. Mingi hetk muidugi hakkas sadama ka. Ja järgmine hetk märkasin aknast välja vaadates kahte vikerkaart. Nii ilus oli. Tegin pilti ka, aga pildile ei jäänud üldse nii hästi.

Nii, kõrvale hiilimine õppimisest on läbi ja eks ma ikka proovin kirjutada kui midagi kirjutada on. :)

Triini

Antwerpen

Et Belgia elu kohe huvitamaks teha ja kuna hiljem arvatavasi pole enam aega, käisime reedel Mammuga Antwerpenis. Eesmärgiga uurida allahindlustel pakutavat kaupa ja teisalt natukene linna ka vaadata, kuna mina olin Antwerpenis esimest korda ja oma Erasmuse ajal ma sinna enam ei jõua. Aga linn minu meelest midagi väga erilist polnud ja Belgias kindlasti palju ilusamaid linnu. Siiski võiks ju kunagi suvel sinna veel sattuda...ilusama ilmaga paistaks ilmselt linn ise ka meeldivam. Allahindluste ajal olin inimesi ikka poodides väga-väga palju. Õnneks meie läksime Antwerpenisse Mammu soovil väga vara ja saime mõned ostud ära teha kui inimesi veel nii hullult palju polnud. Kodus tagasi olime juba poole 5 paiku. Väsinud, aga õnnelikud uute asjade üle. :) Õhtul lõpetasime veel ühe kodutöö, mis oli vaja esitada reedeks, seega natukene asjalikud olime ka. Eks see jaanuar selline asjalik kuu siin olema saabki...

Ja tagasi Belgiasse

Ärkasin täna kell 10. Uni oli hea ja kuna ma viimasel ajal nii tihti mõtlen, et ma ei tahaks veel tagasi, siis need mõtted mind uneajast ei piinanud. Laiutasin oma laias voodis ja ärgates oli Colly minu kõrval. Täpselt selliseid ärkamisi ma Belgias igatsesingi. :)

Eile sai juba ostetud ka pilet Tartu-Tallinn bussile stardiga 13.00 kodulinnast. Seega oli kodus aega viimased asjad kokku panna, tuba korda teha, süüa, Collyt paitada ja kallistada. Mul on tunne, et ta sai ikka superhästi aru, et ma natuke nukker olin, kuna mõnikord ei lase ta end üldse sedasi kallistada ja tõsta ja musitada kui täna. Aga olen ennegi tähele pannud, et kui mina olen kurb, siis tema proovibki mind lihtsalt oma kohalolekuga lohutada ja sel juhul on ta palju leplikum kui tavaliselt. Ja tema silmades oli ka mingi nukrus. Kas siis minu nukruse tõttu või siis selle tõttu, et ta natukene siiski sai aru, et lähen ära jälle. Hea on teada, et Colly jäi koju ootama ja ega ta väga pikalt ei peagi ootama. :)

Lennujaama jõudsin õnnelikult ja kui eelmine kord Eestist lahkudes tuli Marta mulle lehvitama, siis seekord lippas Trinza töö juurest lennujaama. Reisi peale kaasa sain mõned head sõnad ja Buduaari ajakirja ka! :) Lennujaamas passides meenus, et Estonian Air pakub lennu peal ka juua ja võileiba, mis mu kõhule väga meeldis. :)

Lennukis sain päris hästi laiutada. Keegi kõrval ei istunud ehk siis akna alune koht oli tühi, kuigi mulle öeldi, et kõik aknaalused kohad on kinni. Lisaks istusin varuvälja pääsude kõrval ehk siis jalgadel oli topelt palju ruumi. Lend ise oli jube. Pea kumises, kõrvad olid lukus ja maandumine ajas mitmeks tunniks sisikonna sassi. Jõudsin veel põgusalt mõelda, et kui kaks aastat tagasi oli lendamine ja lennujaamad põnevad, siis seekord oli juba tüütu ja rutiinne (ja no mina pole oma elu jooksul tegelt üldse palju lennanud). Kiidaks veel elupäästvat singivõileiba ja kohvi ja õunamahla! :) Teenindus ka ikka teisest (kallimast?) klassist kui Ryanairi puhul.

Kohale sain lubatud ajal. Brüsseli lennujaama mäletasin millegipärast pisemana, aga seekord sain ikkagi kiiremini aru, kuhu minema pean. Pagasi sain ka kiirelt kätte ja kiirelt sain rongi peale ka, kuna seekord oli juba tee selgem. Ära ma unustasin aga fakti, et lennujaamast väljuvatel ja sinna sõitvatel rongidel on mingi oma maks. Kontrolörionu ei pahandanud ja sain 2.10 talle ka maksta ja mingi pileti moodi asjakese vastu. :) Rongisõit läks kiirelt. Vahepeal pidin Leuvenis rongi vahetama, aga kuna seal oli mul kokku peaaegu 20 minutit aega, sain ilusti hakkama. Leuvenis rongi oodates hakkas natukene ära kaduma see tunne, et ma ei taha Belgias olla. Ikkagi omamoodi tuttav ja kodune. Sest Belgias olemise vastu mul ju poelgi midagi...mul nende kohustuste vastu siin teatav vastumeelsus.

Hasseltis leidsin kiirelt Steffeni ka üles. Viisaka mehena aitas ta mul kohvrit tassida ja värki (siin ju tõsta end lolliks, aga ükski mees ei ole nt abi pakkunud kohvri rongi tõstmisel...). Seega juba see oli positiivne. Lisaks tema olemine ja naljad. Tundsin vist täitsa puudust. Kohver sai nagu naksti minu tuppa ka. :) Abi eest andsin talle 2 kohukest ka. Eks kunagi kuulen, mis ta arvas nendest. :D Mul ikka ülihea meel, et Steffen mulle vastu tuli. Tekkis kohe hea tunne ja omamoodi teadmine, et nende eksamite vahel siin on mul sõbrad, kellega miskit head teha. Ei ole siin midagi nii koledat. Seda positiivset emotsiooni oli mul vägaväga vaja.

Aga tegelikult on täitsa naljakas tagasi olla. Vihm peksab vastu akent nagu mulle nii paljudest detsembri päevadest meeles oli, tuba on külm nagu esmakordselt siia kolides (keegi on vahepeal minu toast kütte kinni keeranud ehk siis esimene öö jälle jääkambris). Köögist leidsin ka juba kirjakese Katrieni koristamise kohta. Naera või nuta, aga tal põlvega mingi jama ja ta ei saa maja koristada see nädal. :D:D:D

Tahaks juba kõiki siin näha...mõned on kohal, mõned veel saabumas. Minu maja piffidest saabub esimesena Dora. Ja seda alles nädala pärast ehk siis kodust puuduvad veel õiged inimesed.

Kui lumi maha tuleb, siis hoidke seda 8nda veebruarini. Tahan oma 23 ja poole aasta sünnipäeva lumises Eestis tähistada! :)

Muusssiiii! Ja aitäh super 2 nädala eest!

Blogi uues kuues

Uue aasta puhul mõtlesin natukene oma blogi kujundust uuendada. Praegu ei saanud veel päris sedasi nagu ma tahaks, aga kell on nii palju, et uni tuleb vaikselt peale. Loodetavasti jätkub homme aega alustatu lõpule viia! :)

Mõtteid vana aasta lõpust ja uue aasta algusest

Pean kahetsusega märkima, et vahepeal on palju jäänud kirjutamata. Enne jõuluks kojutulekut läks kuidagi väga kiireks. Ühelt poolt kooli tõttu, teisalt veetsin viimase nädalavahetuse enne koju tulemist Brüsselis, kus Sophia ja Roland võtsid vastu mind oma hubases korteris ja pakkusid tegevust nii päevaks kui õhtuks. :) Ma nii-nii väga loodan, et jõuan veel korra Brüsselisse (nii selle linna kui ka Sophia ja Rolandi tõttu). Ja päris viimasel päeval enne kojusõitu oli meil oma maja tüdrukutega pisike õhtusöögike ja minul pakkimismaraton.

Teekond Eestisse kujuned natukene pingelisemaks ja väsitavamaks kui ma enne arvasin, aga kui ma juba Tartu bussijaamast üle Turu silla kodu poole kõndisin, suutsin ainult mõelda selle peale, kuidas Colly rõõmustab kui ma uksest sisse astun. Päeva kohta veel nii palju, et oma Belgia kodukesest lahkusin poole 10 paiku ja Tartus olin 2.30. Kuna ajavahe on 1 tund, siis kokku seiklesin 14 tundi. Sain Brüsselist Charleroi lennujaama sõita taksoga, lennujaamas 17st kilost saada kuidagi 2st lahti ja osta kallist pudelivett, Riia lennujaamas 3 tundi passida (õnneks tutvusin ühe teise Eesti tüdrukuga, kes samamoodi passis) ja siis 4 tundi Riiast bussiga kodulinna suunas loksuda.

Päevad Eestis läksid tõsiselt kiiresti. Võtsin aega nii enda kui enda kallite jaoks. Jõudsin ära käia ka Rakveres sugulastel külas ja Kilingi-Nõmme lähedal Janzal külas. Aastavahetus kulges rahulikult, ent ma olen rohkem kui rahul sellega. Jah, millegipärast on inimesed üllatunud, kui ma ütlen, et juba 00.20 olin ma kodus, aga ma võin vahuveini juua muudel päevadel ka ja oma sõpru kallistada ja neile head soovida. Ilutulestikul ja melul linnas on küll oma võlu, aga minu parim aastavahetus oli paar aastat tagasi, mil ma polnud ka linnas, seega olen mina väga rahul! :)

Uue aasta esimestel päevadel olen veel inimestega kokku saanud, õppinud ja niisama kodus olnud. Tagasi Belgiasse lendan 5ndal. Aga päris-päris tagasi olen juba 7ndal veebruaril (siis veel öö arvatavati Tallinnas) ja siis 8ndast alates Tartus. Hetkel nagu ei tahakski veel tagasi minna. Lihtsalt ei taha neid eksameid ja seda stressi, mis sellega kaasneb (minu puhul iga sessiga ja seal on mul ju lausa 7 eksamit+ 3 kodutöö tähtajad ka jaanuaris). Tagasimineku juures on aga hea näha sealseid sõpru...kes küll enamus saabuvad Belgiasse alles pärast mind, aga vähemalt Mammu on mind juba ees ootamas. Suure tõenäosusega läheb mul nii hästi, et 5nda õhtul tuleb Steffen mulle autoga järele ehk siis tema näen ka ära!

Loodan, et jaanuarist on mul ikka muudki peale eksamite kirjutada! :)

Uute kohtumisteni!

Teie Triini