Olen jätkuvalt tõbine. Nii vastik lihtsalt. Tänaseks on nohu vähemaks jäänud, aga täna hommikul köhisin päris hullusti. Lisaks veel see fakt, et hommikuti pole vahetult pärast ärkamist enesetunne kiita. Sedasi on need hommikud nii vastikud! Päeva peale läheb ikka paremaks, aga just hommikuti on nii jube.
Praegu proovin hakkama saada nende vahenditega, mis mul olemas on, aga kuna mul köha vastu otseselt midagi pole, siis pean ehk mõni päev teekonna apteeki ette võtma (aga tegelikult pole üldse hea haigel lapsel rattaga sõita...) Oeh. Tahan juba olla terve.
Homme on väikevennal sünnipäeva! Niigi on tema sünnipäev alati sessi ajal ja sisustatud tavaliselt õppimisega, aga torti või jäätist või midagi natukene paremat ikka oleme kodus tavaliselt sellel päeval söönud. See aasta aga olen mina Belgias, tema Tapal sõjaväes ja emps koeraga kodus. Harjumatu.
Triini
2 comments:
Kullakene, I know what you feel. Või peaks ütlema I feel what you feel!
Ma jäin paari tunniga nii haigeks, et enesetunne on kohe väga kehv. Loodan, et sa ei tunne päris sama ja saad üüüber ruttu terveks!
Stella, mina loodan ka, et saan ruttu terveks. :) Samuti loodan, et sina saad terveks.
Post a Comment