Jõudsin täna tagasi Tartusse. Olen natukene kurb ja natukene õnnelik. Hea on tagasi olla, aga ega päriselt pole vist kohale jõudnud, et see viis kuud ongi nüüd läbi.
Esmalt natukene viimastest tegemistest. Nimelt mainisin juba neljapäevast pidu ja Robi sünnipäeva eelmises postituses. Kahjuks oli teistel nii hea pidu olnud, et reede õhtul olid kõik kuidagi nii väsinud, et Jacky juures jäi istumine üsna lühikeseks. Eks ma isegi olin tol õhtul veel õppimisest ja sessist väsinud. Steffen oli autoga ja viskas mind ja Dorat ka koju. Kahju oli teda veel viiast korda kallistada ja "bye" öelda. Laupäeval jõudsime Mammga käia veel Hasseltis ringi ja pärast seda Jacky pool pannkooke tegemas. Õhtul saime kokku Mammu juures. Kuidagi jäi ka see õhtu lühikeseks. Ma ei teagi, kas sellepärast, et inimesed olid väsinud või et Annalisa nuttis suht terve õhtu või mingil kolmandal põhjusel, aga minu ja Mammu suhtes oli veits nukker, sest meil jäi ju see viimane suur pidu pidamata. Hea on, et meil päeval pannkookide tegemine ja söömine lõbusalt läks. :)
Pühapäeva hommikul saatsin ära Dora, Juliani ja Jacky ja siis sõitsin veel korra Leuvenisse. Hasseltist lahkudes oli kurb olla. Raske on mitu päeva järjest kellegagi hüvasti jätta... Leuvenis sain Ivaga (keelekursuselt) kokku... jalutasime linnas ja istusime tunniks pubisse maha. Leuven on ikka superilus linn ja Iva seltskond mõjus ka hästi! Natukene ka pilte talvisest Leuvenist...
Pühapäeva õhtuks olin ma ikka väga väsinud. Siiski, hakkasin veel pakkimisega tegelema ja asju sorteerima, sest väga muud ka teha polnud.
Esmaspäeval tagastasin ratta ja sain ilusti tagatisraha tagasi. Edasi sõitsin juba Brüsselisse... nimelt oli mul veel 2 kasutamata rongipiletit ja teisalt, poleks enam Diepenbeekis ka midagi teha olnud terve päeva. Enne aga oli kodus vaja veel viimased kallid ja musid (prantsuse moodi) Elisega vahetada. Brüsselis vaatasin üle veel Grote Markt'i ja Manneken Pis'i ning seejärel suundusin peamisele shoppingutänavale viimaseid sisseoste tegema. Poole 6 paiku sain Sophiaga kokku. Kuna mul oli kõht tühi, läksime Sophia soovitusel Cheese Cake Cafe'sse, kust ma võtsin võileiva kanaga (ja kõrvale käisid ka friikad!) ja joogiks vaarika krieki. Friikartulid ja kriek sobivad viimaseks Belgia õhtuks hästi. Sohpia saatis mu raudteejaama ära. Kuna mul oli veel rongini aega, võtsin Starbucksist vanilla latte ja nautisin Brussels-Central stationi melu. Ma tean, et ma lähen sinna kunagi tagasi, aga ma ei tea millal. Nautisin oma kohvi ja seda hetke. Diepenbeeki kodus jätkus pakkimine... maja oli tühi nagu jaanuari alguses (Marion, Dora ja Elise olid kõik läinud).
Teisipäeval pakkisin, koristasin ja sõin. Kell 3 oli aeg Diepenbeeki kodust lahkuda. Saime ilusti kooli juurest bussi peale. Hasseltisse jäi rong 20 minutit hiljaks, seega saime natuke plaanitust rohkem väljas passida ja kuna lennujaama saamiseks pidime Leuvenis rongi vahetama, siis ühest rongist jäime ka maha... aga kuna Leuvenist läheb 2 rongi tunnis lennujaama, polnud hullu. Pagas jäi lubatud piiridesse, turvakontrolli saba liikus üsna kiiresti ja turvakontrollis ka mu käsipagasis midagi kahtlast polnud. Leidsime oma värava ka ruttu üles ja istusime maha. Mingi hetk avastasime, et meie lennu väravat on muudetud ehk siis pidi aga asjad võtma ja natukene edasi liikuma. Õhkutõusmine oli ok ja maandumine lausa super! Polegi nii kena lendu enne olnud. Tallinna lennujaamas ootasid meid ees Kata ja Janza. Sedasi on täitsa vahva ju koju tulla. Öösel peatusime Ravi tänaval ja täna hommikul sõitsime bussiga Tartusse. Ja olengi kodus!
Viimased viis kuud on mulle palju andnud. Olen nii mõndagi õppinud enda ja teiste kohta. Olen külastanud kolme erinevat riiki (Belgia, Holland, Luksemburg) nende viie kuu jooksul, kusjuures Belgias olen põhilised linnas kõik läbi vast käidud. Oma seitsme eksamiga olen õppinud aega planeerima, aga omandanud ka palju erialaseid teadmisi. Enamusi õppeaineid jään meenutama positiivselt. Olen saanud endale mõned väga head sõbrad, keda ma hakkan igatsema ja juba igatsengi. Siinkohal on mul hea meel facebook chat'i ja skype pärast! Eks paistab, mis nüüd saama hakkab, aga läheb nii nagu minema peab! :):):)
Ühtlasi jääb see mu viimases postituseks siin. Tore kui kellegi oli huvitav mu tegemistest lugeda, aga ma arvan, et eelkõige on mul endal paari aasta pärast huvitav seda blogi lugeda.
Teie Triini
